kolmapäev, detsember 27, 2006

Tahtsin Ematehnikule kommentaari kirjutada. Olles jutu valmis kirjutanud, mõistsin, et tegelikult on see arvamusavaldus ilmselt ainult mulle oluline. Ja siis tõstsin selle siia ümber. Ja kirjutan natuke rohkem hoopis:) Viimasel ajal on palju sõnavõtte olnud. Ja huvitavad mõtteid. Homode, lapsendamiste, perekondade ja feminismi teemadel. Feminismi üle ma siinkohal pikemalt ei arutleks. Mulle feministliku mõtted sobivad. Samas olen ülalpeetav, armastan enda poputamist ja mantli selga aitamist. Ma nimetaks end pigem matriarhaalseks. Vaatasin siiski kontrolliks VS-st järgi. Jah, just seda ma mõtlesin. VS-i järgi olen ka feminist, naisliikumise pooldaja. Geiteemadel olen osaliselt osade arvamustega nõus. Ja osadega mitte ja see ei ole olnud ainult ühe osapoole arvamused, et ainult nii ongi ja peabki olema. Ja solvamised mulle põhimõtteliselt ei meeldi. Tundu sa endale nii tark kui tahes-mis iganes. Ma ei tea. Mulle tundub, et pole mõtet võidelda muutuste vastu. Et esimese hooga ütleks jah, et milleks omasooeelistajatele lapsed kui nad neid loomupäraselt ei saa. Aga tegelikult nagu ikka saavad ka. Väikese toetuse ja abiga. Samas tundub nii, et on nimetatute seas neid, kelle jaoks on lapsed-võrdõiguslikus oluline ja neid, kes tahavad lihtsalt millegi eest võidelda. Paraadide koha pealt olen sarnasel loetud arvamusega, et milleks end demonstreerida kui on ette teada, et see toob kaasa sõimu, peksu ja kiviloopimise. Samas ma ei tea, pole kogemust, kas on tõesti nii nagu Lisette kirjutab, et ahistatakse. Ahistatakse palju. Ja see ahistamine ajabki tänavale. Mina ei ahistaks. Sestap ei mõista ma seda asja ilmselt lõpuni. Samas ahistatakse ju paljusid. Lastega emasid tööle võtmisel. Pakse inimesi tänaval, poes ja tuttavate seas. Prillikandjaid ujulas ja koolis. Vaeseid inimesi igapäevaelus. Puudega/hälbega inimesi kõikjal ja pidevalt ja nemad ei saa enda olemust varjata või sellest mitte rääkida. Aga nad ei tule tänavale. Ja asjad muutuvad tasapisi, ilma kärata. Aga ikka muutuvad. Ma tean, ma ei mõista seda, miks tuleb enda seksuaalset kuuluvust demonstreerida. Aga mind ei saa ka panna seda sunniviisiliselt mõistma, väites, et see on ainus lahendus. Laste teema on muidugi tundlikum. Samas ei näe ma mingit põhjust, miks ei võiks. Kui inimesed inimestena on sobivad vanemateks (ja ma ei hakkaks siinkohal vaidlema teemal: sünnitavad vanemad on vähem vastutustundlikud kui lapsendajad). Aga näide bioloogilise vanema surma korral lastekodusse saatmise ja elukaaslasele hooldusõiguse mitteandmise kohta tundub olevat natuke ülepaisutatud. Palju selliseid juhtumeid ikka on. Ja kas on mõni konkreetne näide? Tuttavat sots.-ja lastekaitsetöötajad, mis siis tehakse sellisel juhul? Enda identiteediga on nii, et internetist tegelikult seda ei leia. Vähemalt mina mitte. Ju ma ei ole siis piisavalt kaasaegne. Mugavusi armastan, räägin ja vaikin teemadel, millest midagi arvan. Millest ma ei arva, sellest ei mõtle sügavuti, sest olen mugav. Sest mulle on teised asjad olulised. Ja nii tark ma ka ei ole, et sadade arvamuste seast seda Õiget otsida. Minu jaoks peab see õige tulema ikka enda seest. Minu väärtushinnangud kujunevad koos minuga, minu elu igas tahus. Ma ei taha püüda olla olemise pärast. Kuigi ma räägin rääkimise pärast, vahel. Võõrastest mõtetest võtan mõtteid, millest mõelda. Seda teen ka reaalelus inimestega rääkides, lugedes, kuulates. Segased, poolikud mõtted. Aga mu lihtne elu on tänu Ematehniku blogile veelgi lihtsam. Blogimaailma huvitavad arutelud tuuakse lausa kandikul kätte...:)

11 Comments:

Blogger ematehnik<ütles...>

ikka mulle on ka su arvamus oluline :-)
peegeldus või nii.
muidu kirjutan nagu vastu seina...
et aitäh!

12/27/2006 03:26:00 PM  
Blogger Heidi<ütles...>

tead küll, seda risustamise tunnet ;)

12/27/2006 03:27:00 PM  
Blogger Annu<ütles...>

lapsendamise koha pealt: ma usun, (ma tahan uskuda) et arukas lastekaitsetöötaja vaatab olemasolevad võimaluse üle ja lastekodu on üldjuhul viimane valik. sest neid kohti lihtsalt ei ole. ise lastega ei tööta, seega arvamus puht teoreetiline.

12/27/2006 03:55:00 PM  
Blogger Sots<ütles...>

Tuttav sotsiaaltöötaja tahaks linki algallikale,et öelda oma arvamus lapsendamise/kasvatuseõiguse/ lastekodu teemal,kuna siin võivad määravaks osutuda nö pisiasjad ja niisama lambist ei oska midagi arvata:)

12/27/2006 04:43:00 PM  
Blogger Heidi<ütles...>

linke on mitmeid, põhiline arutelu, nagu alati, kommentaarides.
Vist siin on: http://marta.wordpress.com/2006/12/14/homodest-ja-uleuldse/ ja http://marta.wordpress.com/2006/12/19/homoseksuaalidest-vol-2/ .
Loe kommentaare. aga üldsõnaliselt: minu küsimus oli väite kohta, et koos elavad geid ei saa lapsendada elukaaslase bioloogilist (nendega koos elavat) last lapse bioloogilise vanema surma korral.
Et kuna geist elukaaslane pole lapsele mitte keegi, siis peab laps lastekodusse minema, mitte ei tohi kasuvanema juurde jääda.
Lisaks veel üldine geide lapsendamisõiguse poleemika.

12/27/2006 05:50:00 PM  
Blogger Heidi<ütles...>

Minu uudishimu ja arvamus sai alguse muidugi siit: http://ematehnik.blogspot.com/2006/12/uitmtteid-homoseksuaalidest-ja.html

12/27/2006 05:52:00 PM  
Blogger KK<ütles...>

Lapsendamisteema kommentaariks. Ma lugesin kunagi perekooli foorumist ühe naise lugu. Ma võin praegu eksida detailidega aga üldjoontes oli lugu selline. Kaks vanemat, kes elasid lahus. Tütar pisike elas isa juures, vanemad polnud ametlikult veel lahutatud. Mehel oli uus naine, kes last kasvatas ja oli kiindunud. Ema sai surma, detaile ei meenu kahjuks. Ja mõne aja pärast hukkus isa. Isa uus naine, kes oli lapsesse kiindunud ja kes last armastas, ei saanud last omale jätta. KUna pidi hakkama saama majalaenu, autoliisingute ja oma eluga. Lapsendamisõigus oleks mälu järgi nagu läinud lapse vanaemale, kellel polnud tüdrukuga mingeid kontakte. Võibolla emmedest siin keegi juhtus seda paari aasta tagust lugu seal lugema. Mina mõtlesin tookord, et mis siis on tähtsam, kas see, et laps saaks jääda inimeste juurde kes teda armastavad ja hoiavad, või peab alati ning igal juhul näpuga ajama järge seadustes, elujärjes, sugulusliinides jne.
Sama võib olla ka geivanematega ju. Kui on korralikud vanemad, lapsel on hea nende juures ja teda armastatakse, mis tähtsust muul siis on? Peremudel on teisem ehk aga mis siis. Kas kohus nt arvestab seda, mida laps arvab?
Peremudelid on eestis üldse kohati vildakad ju, joodikpered, litsmeespered :P jne. Ideaalset mudelit pole olemas.

12/27/2006 06:11:00 PM  
Blogger Urmas<ütles...>

Homode lapsendamisõigustest rääkides peaksime lastele mõtlema ka ühiskonna väärtushinnangutest lähtudes. Et teistsuguse peremudeliga pere lapsi lasteaias - koolis - õues taga ei kiusataks. Me võime rääkida, et teistsuguse orientatsiooniga inimestel peaks samasugused õigused olema, ja peavadki, ja ma oleks kahe käega nende lapsendamisõiguste poolt, aga seda vaid juhul, kui lapsendatavad mitte kuidagi ei kannataks. Kas tänases Eestis saab seda väita?

12/28/2006 02:05:00 AM  
Blogger Krista<ütles...>

See, et allesjäänud gei ei saa hooldusõigust on absurd. Ühiskonna jaoks peaks nüüd ju kõik eriti kombes olema - teda saaks käsitleda üksikvanemana või üksiku last hooldava inimesena. Kui laps(ed) on juba piisavalt suured ja nad oma kasuvanemast hoolivad, siis kas neil polegi õigust sõna sekka öelda?
Urmasega olen nõus ses osas, et ühiskonna väärtushinnangud ON olulised. Aga kas mehe ja naise vaheline abielu omab üldse mingit väärtust, kui selles "pühas" abielus sündinud lapsed kogevad peksmist, purjutamist, pilastamist omaenese vanema poolt, ebaõiglaseid karistusi jms? Iga hinnaga peavad koos elama kas erisoolist - olgu elu pealegi põrgu. Peaasi, et koos ei elaks omasoolised ja et neil jumala eest ei oleks lapsi. Kas geid on selles süüdi, et ühiskonna kui sellise väärtushinnangud on kohati väga arhailised ja alaarenenud?
Muide, ka heteropere lapsi pilgatakse ja mõnitatakse kui vaja: olgu siis põhjuseks vaesed vanemad, liiga hästi või liiga halvasti õppimine, prillide kandmine, liiga suur või liiga väike kehakaal, liiga pikk või liiga lühike kasv, staatus-asjade puudumine jnejnejne. Neid põhjuseid on sadu. Isegi kui kõik oleks materiaalselt võrdsed, on olemas nö juhid, sabassörkijad, tagakiusatud ja kõrvalejääjad. Alati kiusatakse kedagi - ja ei maksa arvata, et üksteist kiusavad vaid lapsed. Kui jätta geidele vastav hooldusõigus andmata, siis on sellel, keda nö kaitsta tahetakse, asjast kõige vähem kasu.
Signe viimane lause pani mõtlema, et eks ole ses omal moel eeskujuks viimased presidendipaaridki. On's Rüütli peres kõik lastekasvatusega korras? Või on's proua Ilves Toomasele elu esimene proua?

12/28/2006 11:07:00 AM  
Blogger Sots<ütles...>

Arvaks siis nii: tänases Eestis on mitu erinevat varianti nö võõrast last enda juures kasvatada: 1) hoolduspere (või hooldaja),kus täiskasvanu ainult kasvatab last,kuid tal pole lapse suhtes mingeid õigusi,hooldaja määrab kohalik omavalitsus;2)eestkostja - eestkostja määramine toimub kohtu kaudu, eestkostjal on seaduslikud õigused lapse eest asju toimetada,tema eest asju otsustada,teda kasvatada,kuid teda ei loeta lapsevanemaks; 3)lapsendaja - lapsendamine toimub kohtu kaudu,lapsendaja on võrdne lapsevanemaga.
Kuigi Marta väidab, et lapsendaja ei pea olema abielus ja viitab § 75 lg 3 p 3,siis praktikas tõlgendatakse seda seadusesätet siiski abielus olemise nõudena...Ja pole olemas sellist asja nagu lapsendamisõigus (sry!),minu teadmist mööda saavad ka vanaemad/-isad olla lapselapsele üksnes eestkostjaks (ikka selle abielus olemise nõude tõttu).

Seega Eesti kontekstis ei saa geist elukaaslane tõesti (vähemalt minu teadmiste ja kogemuste põhjal)seda last tõesti lapsendada,kuid ta saab olla lapse eestkostjaks, so laps saab elada edasi tema juures ja ei pea lastekodusse minema. Eestkostja määramisel on oluline aga ka kohaliku omavalitsuse arvamus eestkostja sobivuse kohta...

Aga selle kohta, et kaks geid kasvatavad koos lapsi, ei ole mul midagi. Olen Epppuga ühel meelel - lapse diskrimineerimiseks lasteaias,koolis ja mujal on väga palju muid asjaolusid nagu nahavärv,rahvus,prillide kandmine, füüsiline või vaimne puue, vaesus,kõnehäired jne. Diskrimineerimise ennetamiseks ja probleemide lahendamiseks tuleb kasutada koolil,lapsevanematel jt asjakohaseid meetodeid. Meil Eestis on lihtsalt geide lastekasvatamine veel seaduslikult reguleerimata.

12/28/2006 11:12:00 AM  
Blogger Sots<ütles...>

Eh, kirjutasime kristaga ühel ja samal ajal peaaegu et ühte ja sama juttu:)

12/28/2006 11:13:00 AM  

Postita kommentaar

<< Home

Be Creative in January!