Head vana-aasta lõppu!!!

Pidu2

J-i tööpidu Sagadi mõisas oli mõnus. Kallis kaasa poputas, hoolitses ja tantsitas. Lisaks nägi ta oma uues ülikonnas väga hea välja. Tantsuks laulis Airi Allvee ja Band. Õhtut juhtisid Tarvo Sõmer ja Velvo Väli. Siis olid veel operetilauljad ja flamencotüdrukud. Ja süüa oli palju ja head-paremat. Ja mul tulid mõningad tööalased mõtted. Minu kiidusõnad lähevad aga MaxFactori Flawless Perfectioni jumestuskreemile (nr40, Creamy Ivory). Ometi kord üks jumestuskreem, mille nahalolekut ma ei tunne. Nahk on ilus ja sametine, mis ongi ju jumestuskreemi mõte. Konsultanditüdruku tööle võtmine Kaubamajas peaks MF-le küll kliente juurde tooma. Mina olin abiga väga rahul. Valiti minu nahale sobiv toon ja ripsmetušs ja huulepulk. Ja kordagi ei tulnud tunnet, et mina olen äpu või tüütan või mida ma siin segan. Nii, et tookord omandasin ma terve hunniku MF kosmeetikat ja nüüd olen juba paarikordse pea kümnetunnise testimise järel ikka rahul. Aga paar päeva on veel jäänud. Teate küll milleni. Ja üht-teist on veel vaja teha...

Tahtsin Ematehnikule kommentaari kirjutada. Olles jutu valmis kirjutanud, mõistsin, et tegelikult on see arvamusavaldus ilmselt ainult mulle oluline. Ja siis tõstsin selle siia ümber. Ja kirjutan natuke rohkem hoopis:) Viimasel ajal on palju sõnavõtte olnud. Ja huvitavad mõtteid. Homode, lapsendamiste, perekondade ja feminismi teemadel. Feminismi üle ma siinkohal pikemalt ei arutleks. Mulle feministliku mõtted sobivad. Samas olen ülalpeetav, armastan enda poputamist ja mantli selga aitamist. Ma nimetaks end pigem matriarhaalseks. Vaatasin siiski kontrolliks VS-st järgi. Jah, just seda ma mõtlesin. VS-i järgi olen ka feminist, naisliikumise pooldaja. Geiteemadel olen osaliselt osade arvamustega nõus. Ja osadega mitte ja see ei ole olnud ainult ühe osapoole arvamused, et ainult nii ongi ja peabki olema. Ja solvamised mulle põhimõtteliselt ei meeldi. Tundu sa endale nii tark kui tahes-mis iganes. Ma ei tea. Mulle tundub, et pole mõtet võidelda muutuste vastu. Et esimese hooga ütleks jah, et milleks omasooeelistajatele lapsed kui nad neid loomupäraselt ei saa. Aga tegelikult nagu ikka saavad ka. Väikese toetuse ja abiga. Samas tundub nii, et on nimetatute seas neid, kelle jaoks on lapsed-võrdõiguslikus oluline ja neid, kes tahavad lihtsalt millegi eest võidelda. Paraadide koha pealt olen sarnasel loetud arvamusega, et milleks end demonstreerida kui on ette teada, et see toob kaasa sõimu, peksu ja kiviloopimise. Samas ma ei tea, pole kogemust, kas on tõesti nii nagu Lisette kirjutab, et ahistatakse. Ahistatakse palju. Ja see ahistamine ajabki tänavale. Mina ei ahistaks. Sestap ei mõista ma seda asja ilmselt lõpuni. Samas ahistatakse ju paljusid. Lastega emasid tööle võtmisel. Pakse inimesi tänaval, poes ja tuttavate seas. Prillikandjaid ujulas ja koolis. Vaeseid inimesi igapäevaelus. Puudega/hälbega inimesi kõikjal ja pidevalt ja nemad ei saa enda olemust varjata või sellest mitte rääkida. Aga nad ei tule tänavale. Ja asjad muutuvad tasapisi, ilma kärata. Aga ikka muutuvad. Ma tean, ma ei mõista seda, miks tuleb enda seksuaalset kuuluvust demonstreerida. Aga mind ei saa ka panna seda sunniviisiliselt mõistma, väites, et see on ainus lahendus. Laste teema on muidugi tundlikum. Samas ei näe ma mingit põhjust, miks ei võiks. Kui inimesed inimestena on sobivad vanemateks (ja ma ei hakkaks siinkohal vaidlema teemal: sünnitavad vanemad on vähem vastutustundlikud kui lapsendajad). Aga näide bioloogilise vanema surma korral lastekodusse saatmise ja elukaaslasele hooldusõiguse mitteandmise kohta tundub olevat natuke ülepaisutatud. Palju selliseid juhtumeid ikka on. Ja kas on mõni konkreetne näide? Tuttavat sots.-ja lastekaitsetöötajad, mis siis tehakse sellisel juhul? Enda identiteediga on nii, et internetist tegelikult seda ei leia. Vähemalt mina mitte. Ju ma ei ole siis piisavalt kaasaegne. Mugavusi armastan, räägin ja vaikin teemadel, millest midagi arvan. Millest ma ei arva, sellest ei mõtle sügavuti, sest olen mugav. Sest mulle on teised asjad olulised. Ja nii tark ma ka ei ole, et sadade arvamuste seast seda Õiget otsida. Minu jaoks peab see õige tulema ikka enda seest. Minu väärtushinnangud kujunevad koos minuga, minu elu igas tahus. Ma ei taha püüda olla olemise pärast. Kuigi ma räägin rääkimise pärast, vahel. Võõrastest mõtetest võtan mõtteid, millest mõelda. Seda teen ka reaalelus inimestega rääkides, lugedes, kuulates. Segased, poolikud mõtted. Aga mu lihtne elu on tänu Ematehniku blogile veelgi lihtsam. Blogimaailma huvitavad arutelud tuuakse lausa kandikul kätte...:)

Te ainult vaadake kui ilus!!!

Uusaastasoovid vana-aasta lõpus (aianduseri)

Mida ma tahaksin uuel aastal: Siit ma valiksin peaaegu musta liilia. Siis ma tahaksin, et martagoni liilia kasvama läheks. Seda, et ta esimesel-teisel aastal õitsema hakkaks, ma ei loodagi. Sellelt lehelt valiksin ka midagi. Näiteks Monte Negro. Võiks proovida ka juurikate-seemnete tellimist välismaalt Sellel lehel on hulk ahvatlusi. Peaks oma lillemajandust rohkem maale korraldama. Ehk siis vanad olijad ja laiutajad maale, linna aga uued ja poputamist vajavad. Kompostihunnik oleks ka vaja reorganiseerida. Rohkem läbimõtlemist vajab minu lillhernearmastus. See tähendab läbimõeldumat toestust ja esitlusvõimalusi. Siit ei ole mõtet ilmselt lillherneid tellida. Eestis tundub värvivalik päris hea olevat. Aga võibolla siiski. Riia turule tahaks kevadel lillejuurikaid ja-taimi ostma minna. Lätlased on ju tuntud oma päevaliiliate, liiliate ja iiriste kasvatamise poolest. Neil on, tõsi küll, hulk sooje päevi aastas rohkem, aga ikkagi - äkki õnnestub sealseid kaunitare ka meil kasvatada. Pealegi pole minu lemmikud eriti nõudlikud. Rooside koha pealt loodan, et talv ei tee mu potis talvituvatele roosihakatistele liiga. Ja et budleiad, elulõngad ja viinamarjad ka vastu peavad. Ja veel soovin, et teised harrastusaiandusblogijad Anu ja Ematehnik näitaksid ka uuel aastal oma pilte. Ja Maarja võiks Sloveenia kauneid aedu ja ilusaid taimi näidata. Ja pildistavaid aiandusblogijaid võiks üldse rohkem olla...

J mängib nuppudega jalgpalli: "... kõik olid väga imestunud kui Mart Poom mootorratta välja võttis.... ...Kõik võtsid välja püstoli välja arvatud Mart Poom ja mina.... ....Kui ma suusastaadionile jõudsin, oli seal ainult Mart Poom, kes oli väga õnnetu ja ütles, et oli suusad unustanud jalgpalliväljakule..."

Ega jõule veel jõuluks tee prisked praed ja rasvased kapsad. Ei seegi kui kuuse alt mitu kopsakat kinki napsad. Jõulutagi on kringleid ja kinke, jõulutagi on üllatust. Jõulud pühadeks sinule teeb see, et hing kogeb ülevust. (Milvi Panga) Kallid sõbrad! Ma soovin teile kõigile mõnusaid, armsaid ja hinge minevaid jõulupühi! Heidi

Tahaks endale meeldejätmiseks kirja panna, et õige kombaineri puhul võin ma vabalt ka naistraktorist olla.

Niisiis...

SKS on nüüd minu jaoks ametlikult lõppenud. Oravake on minu tehtud kingituse kätte saanud. Sall on kootud bordoopunasest Jilist . Otstesse kudusin Halliste kindakirjadest võetud kassikäpamustri. Mustririba teisele poole on õmmeldud ühevärviline kootud riba, et varjata lõngajookse. Selline kootud riba teeb salli muidugi otstest raskemaks. Aga see eest annab võimaluse kanda salli ka teistpidi, ühevärviliselt. Mõtlesin ühevärvilisele poolele tikkida peale pärleid. Et oleks nagu 2 salli ühes. Aga loobusin sellest pärlite mõttest, et äkitsi Oravakesele sall ei meeldi, siis võib ta selle ära kinkida või mehele anda. Päkapikk on vilditud detsembrikuu Maakodus ilmunud Maaja Kalle õpetuse järgi. Kaktused on kah nõelvilditud. Pakki panin veel apelsini-javeelmiski lõhnalise seebitüki, üllatusmuna, Oravakese komme ja kassitoitu. Ja tegelikult jäin ma juba tükk aega tagasi vahele. Siis kui Oravakese blogis lõngateemat täpsustades unustasin end anonüümseks märkida. Oh mind küll!!! Teose sünnitusvalusid ja minu kõhklusi oma korrektsuse-osavnäpluse teemadel ma enam meenutada ei taha:P On nagu on.

Järelkaja

Heade soovide soovijad võlusid mulle mõnusa peo:) Aitäh! Tantsida sain nii palju, et täitsa lõpp. Ja töökaaslaste uusi tahke õppisin tundma. Veini liiga palju ei joonud. Ja ilma prillideta silmi "olevat pool nägu täis". Nagu ma seda ise ei teaks, aga pärast 1o aastat läätsekandmist tunduvad prillid mõnusamad-mugavamad olevat. Lisaks muidugi silmade tundlikuse probleem. Lisaks repsiti mind kolletiivi liikmeks ja koos kaasrepsitavatega tegime vanadele olijatele tagasi. Nii, et igati mõnus pidu oli:) Ja oluline: alati tuleb end põhipidutsejate lauaotsa istuma sättida;)

Pidu

Täna on siis töökoha jõulupidu. Raporteerin: ostsin pluusi, püksid, läätsed, jumestuskreemi, puudri, huulepulga ja ripsmetušši. Küünelaki oleks pidanud ka ostma, mõtlen nüüd. No, midagi vast kodus leidub. Püksid pean lühemaks tegema, aga võibolla lähen hoopis seelikuga. Uued asjad ostsin sellepärast, et ma siiralt usun kosmeetika vananemisse. Ja minu tundliku nahaga on natuke jama ka. Allergiarohtu ostsin ka. Sest piduroa nimistu oli pikk ja ahvatlusi palju. Meigi teen ise ja juuksed värvin ka kodus. Sest kõik sobivad ajad olid igal pool täis. Juukseid õieti toonin, mitte ei värvi. Ehk kulub see patustamine kiiremini maha. Homme hommikul asume abikaasaga poetretile. Loodetavasti on kl 9 paiku hommikul piiiiisut vähem rahvast. Loodetavasti. Ja koogid-küpsised küpsetan ka homme ära. Täna on toomapäev ja peaksin usinalt koristama. Aga ei jõua, mis teha.

SKS

Ma olen ikka kohe väga õnnelik. 20 minutit enne sulgemist Postimajja jõudes nägin umbes 50 inimest, kes kõik tahtsid pakke saada-saata või veel midagi teha. Korraks mõtlesin, et eks ma võin ka homme tulla, aga jäin siiski ootama. Sain paki kätte. Ja leidsin sealt nii armsaid asju... Mulle meeldivad väga kõik need asjad, mis pakis olid. Ja mitte ainult mulle... Tegelikult polegi mul eriti sõnu, sest kirjutatud sõnad ei anna edasi minu ülipositiivset emotsiooni. Sokid meeldivad mulle hirmsat moodi! Idee ja värvid on suurepärased. Mees arvas, et nii mõnusad-ilusad sokid, et kanda neid ei raatsi. Aga ma panin need kohe jalga. Parajad. Poisid said mõmmid. Ägedad pidid olema. Mina olen aga heldinud. Et nii tore, et mõlemale, et natuke sarnased ja natuke erinevad. Ja et üldse need mõmmikud ka olid. Selle šokolaadiga on mul puhtjuhuslikult äärmiselt toredad mälestused. Et see Merci šokolaad ilmub minu juurde alati meeldivatel ja meeldejäävatel hetkedel. Natuke kummastav värk. Et sellised kokkusattumised on. Aitäh Sulle, Salasõber! Suur aitäh! Ma arvan, et nüüd võin paljastada ka Sõbra isiku;) Ja selleks on Muhv!!! Muhv ongi see osavnäpp, kelle tööd on mulle juba varem meeldinud ja nüüd olen ma ise tema tehtud varanduse omanik:) Niiiii mõnus!

Olen siiani olnud rohkem elevil oma SKS-kingituse valmistamise pärast kui mulle tuleva paki pärast. Nüüd on minu koostatud pakk juba kusagil liikvel ja selles asjas enam midagi muuta ei saa. Ja täna tuli teade nr 4616. Muidugi ei suutnud ma vastu panna ja mõistatasin saatja nime järgi, et kes siis. Ma ei tea, kas läks täppi või mitte, aga kui mu oletused blogi ja aliase suhtes õigeks osutuvad, siis olen küll õnnelik. Sest oletatava Salasõbra tööd mulle meeldivad väga. Need, mida blogis näha on olnud. Aga võibolla arvan ma valesti. Mitte, et mulle teiste osalejate tööd ei meeldiks:) Pean nüüd õhtuni kannatama, et järgi saaks minna. Raske on...

Jõulud

Kui jõulud, siis ka kõik see, mis jõuludega kaasas käib. Küünlad, elektriküünlad. Inglid, päkapikud. Kuulid. Kuld ja kard. Jõululaulud. Kuused. Piparkoogid, jõulukook pähklite, puuviljade ja konjakiga. Küpsised. Sussid aknalaual. Verivorstid ja hapukapsad. Lumi. Kelgutamine ja tumesinine taevas. Puhas tuba. Mandariinilõhn. Glögi. Pohlanaps. Kohv. Ratsuritäht ja hüatsindid. Pähklid ja mandlid. Saun. Olgu või liig, las olla. Ikkagi jõulud.

Ma olen mingis asjade ärakasutamistuhinas. Ei tea, mitu šampooni inimesel tavaliselt on? Minul on praegu 6. Ja siis veel 4 erinevat palsamit lisaks. No ja mõned juuksemaskid ka. Lubasin millalgil, et enne uut ei osta, kui vanad ära kasutatud. Nii ma siin vaevlen. Hambapastasid on nt 4. Jäänukid hambarstist ämma toodutest ja enda ostetutest. Pudruhelbed kapist olen õnneks juba ära kasutanud. Muidu oli seal ka mingi 5-6 erinevat pakki. Erinevate realiseerimisaegadega. Ja siis jahusid. Nt tatrajahu. Mitmelt erinevalt tootjalt. Lõngamajandust ma ära ei suuda kulutada. Kuidas ma ka ei püüaks. Ikka on kiusatus osta uusi. Aga nüüd leidis Ematehnik vabanduse: ma ka kogun lõngu! Ja viimasel ajal pärleid ka. Ja Helmehaldjas saatis mulle kingituse, mille üle ma rõõmustasin. Väga. Tore on üllatusi saada. Ja neil on igasugu uusi ja huvitavaid asju müügil. Ah. Õnneks ei ole raha. Aga kui tuleb, siis on ostmiskihk suur. Loomingulisust võiks rohkem olla. Aga seda ei müüda.

Cairbre kirjutas vanadest ja uutest asjadest. Ja seepeale ma läksin ja otsisin omad vanad Luminali kassetid üles. Mäletan kui uhke ma olin, kui olin ära lahendanud šifreeritud kirja "Ainult rottidele" kassetiümbrisel. Praegugi on seal, kergelt küll tuhmunud, harilikuga märgitud tähed. Kuidas see oligi, ma tunnen kedagi, kes tunneb kedagi... ;)

Nõme lugu. Ja ma ei mõtle selle all rohkete kirjavigadega artiklit, vaid loo sisu. Et inimesed ei püüagi end teiste inimeste asemele panna. Mina muidugi olen kaldtee poolt.

Raamatud

Raamatukogust koju saabudes olen tavaliselt kergelt joobunud. Ootusärevusest. Tahaks kohe hakata lugema. Kõiki võetud raamatuid. Mida rohkem raamatuid loetud, seda suurem tülpimus saabub. Alles on jäänud need raamatud, mis ei olnud ikka nii huvitavad. Või ei sobinud sellel hetkel mulle. Või - mille lugemiseks hindasin end üle. Tülpimus kaob sel hetkel, kui ma laon raamatuid kotti, et neid tagasi viia. Siis on kõik otsustatud. Õnneks saab nüüd raamatukogudest võtta -50 raamatut. Väga mõnus. Ja Lutsus saab riiulitelt ise otsida, Ülikooli omas ka. Rohkem kui enne. Olen raamatusõltlane. Tegelikult küll lugemissõltlane.

Õpetajate toast saab osta igasuguseid asju. Olen näinud müügil mett, maisikrõbuskeid ja seesamileivakesi ja mingit hobuste määret, mis aitavat jube hästi liigesevalude korral. Täna sai osta vorsti. Ma ei mäleta täpselt oli see hirve-metssea või hirve-põdra. Täitsa maitsev oli. Ostsin täna hunniku eestikeelseid ajakirju. Kokkuvõttes midagi uut nagu polnudki. Mäletan küll, et eelmisel aastal lubasin, et enam ei osta jõulu-erinumbreid, aga näe, läksin alt. Eilne Svjata Vatra ja Vägilaste kontsert oli tore. Eriti Svjata Vatra osa. Järgmisel nädalal peaks esinema samas Külm Mai. Mida võiks ka vaatama-kuulama minna. Genialistide Klubi on mõnus koht küll. Eriti kui istumiskoht juhtub hea olema.

Datlikook

Jõulupeol võlus Ülle kõiki imemaitsva datlikoogiga. Mulle jäi meelde tõik, et datleid tuleb koogitegemisel keeta. Ja täna, puhtjuhuslikult, jäi mulle silma datlikoogi retsept, kus datleid tuleb keeta. Allikas: Saiad, pirukad, koogid. Äkki on sama? Datlikook 200gr kivideta datleid 150-200gr suhkrut 1 1/2 klaasi vett 2 tl vanillsuhkrut 200gr margariini 2 muna 300gr jahu 2 tl küpsetuspulbrit Vormi määrimiseks võid, riivsaia. Datlid keedetakse vee ja suhkruga pehmeks (paksuks võideks). Margariin vahustatakse, lisatakse ükshaaval munad, vanillsuhkur, jahutatud datlipüree ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Taigen pannakse ettevalmistatud koogivormi (rõngasvormi) ja küpsetatakse mõõdukas kuumuses 50-60 minutit. Täna ma seda kooki teha ei proovinud. Esiteks polnud datleid ja teiseks küpsetasin hoopis piparkooke ja pohlamoosiga piparkoogimuffineid.

Kink

Kui tartlased oma jõulupidu pidasid, tõi Kajakakene mulle saladusliku koti. Ja see ei olnud väikene kott!!! Algul mõtlesin, et raamatute tellimise värgis on miskit sassi aetud. Et ma ei tellinud ju midagi. Aga kui ma kõige peal üht tuttavat raamatut nägin, siis sain aru, kes mulle selle paki saatis:) Mind lihtsalt poputati selle pakiga!!! Seal oli KÕIKE - minu lemmikkommid, marmelaadiga. Šokolaad, tee, küünal, vineerkarp, kleepsud ja ehted. Ehted olid t-ä-i-e-s-t-i minu maitse järgi: punase ja mustaga kõrvarõngad ja pross. Täiesti täkkesse kink. Ja ootamatu:) Aitäh, veelkord! Aga jõulupidu oli armas. Ei olnud kisa-kära, rahvas oli vaiksem ja ei lõõpinud nagu tavaliselt:P Hardaid hetki küünaldega ei olnud. Aga oli niisama mõnus lobada. Ja inimesi näha. Minu poolt läks jõuluvana loosikotti selline kink.

Märgime siia ära, esimene komm K soki sisse (kuna sussi ma ei leidnud üles). J-le ka. Peaks mehele sokutama ka midagi sussi sisse, las ehmatab.... ;P Your Tube mängib Preslyt.

Pidu

Mul on emotsioonid absoluutselt laes. Marion!, kurivaim!!!!! Aitäh!!!

On olnud kiired päevad. Palju pisiasju ja pisut suuremaid asju on vaja ära teha ja korda ajada. Paar päeva on kulgenud tempos: hommik, lapsehoidja, asjaajamised, töö, peatus kodus/noorema lapse lõbustamine, mehe ja poja koju saabumine, "vahtkonnavahetus" ja siis kuhugile välja. Eile näiteks Johansonide kontserdile. Kontsert oli tore. Aga mul on praegu vist periood, kus selliseid laule tahaks kuulata üksi. Midagi tehes ja omi mõtteid mõeldes. Kodus. Nagu Tättetki. Vahetu elamus on muidugi emotsionaalsem. Aga kodune mõnusus tundub praegu olulisem. Ilm on ääretult soe. Aga pilved on nii tinarasked ja rusuvad. Ma tahaksin lumevalgust.