Anu oli selline kena tüdruk ja tuletas mulle meelde, et nooruses sai Noorusest valitud luuletusi musta kaustikusse ümber kirjutatud. Üks lemmikutest, autor Andres Aule. ka siis kui mu telefon streigib & möödunu maik on veel suus ka siis ole mureta baby ma helistan sulle kell kuus las keskjaamas toimuda streigid või sinul las number on uus ka siis ole mureta baby ma helistan sulle kell kuus ka siis kui sul seljas on kleidid & sul on ehk suudlused suus ka siis ole mureta baby ma helistan sulle kell kuus ka siis kui ehk tusatseb veidi tead see sinu kallim see uus ka siis ole mureta baby ma helistan sulle kell kuus ma helistan siis et ma streigin kuid põhjus on hoopiski muus et enam ei kohtu me baby ma helistan sulle kell kuus Madis Hint kirjutas ka ägedaid luuletusi: Ümber vaia ketikoer tiirles. nii elas ja elu ta vaevalt vaid talus iialgi välja ei näidanud valu, ei näidanud välja, kuid sisimas piinles. Tilkhaaval sappi kogunes hinge kord tähtede poole tal avanes koon "Lõpp sellel kõigel!Revolutsioon!" ja nüüd teeb ta teistpidi ringe. Veiko Belialsil oli selline, mulle ääretult meeldiv, luuletus: Toas rippus köis, ta otsas oli silmus. Tuul puhus, pani köie liikuma. Üks võõras mees siis sinna tuppa ilmus. Pea pani silmusesse, hakkas kiikuma.

Kleidid?

Täna tabas mind mõte: mida pannakse selga jõulupeole? Ma pole kunagi käinud suurtel töökoha jõulupidudel. Aga tuleb välja, et nüüd on lausa mitu plaanis. Vaat siis, tööl käiva inimese raske elu:) Aga mida siis pannakse? Kleidid? Seelikud, pluusid, püksid? Raskem küsimus on see, et kust neid saab... Ja siis on veel soengud ja uus huulepulk ja ripsmetušš ja millised kingad panna. Peab mõtlema hakkama.

Ostsin mina mitu nädalat tagasi Maarjale autasulõngad ära. Punasekirju Emmebi lõng Vogue. Koostis: 40%mohääri, 40%dralonit, 20%villa. Itaalia lõng. Kootakse varrastega 4-4,5nr. 50gr=150m. Karvane, kohev, aga kaelasalliks võibolla mõnel torgib. Siis oli mul töö tähtaeg ja kaitsmine. Ja siis jäid poisid haigeks. Ning Postimajja ma pakki saatma ei jõudnud. Samas kogu aeg ma hirmsasti muretsen, et kas sobib ja meeldib. Ja, et äkki tahab Maarja tast salli teha, aga vahest torgib või midagi. Mulle endale see lõng meeldib, värv ja olemus. Hästi. Siis käisin täna enne tööle minekut lõngapoes. Vaja oli. Ja väljusin kahe uue tokiga Maarja jaoks. Roosa ja pruun. Selline pruun, mis on...eee.. natuke lillakas või on see šokolaadipruun? Roosa on pisut leebem, kui praegu pildil tundub. Selline tavaline roosa-roosa:) Aasaline Alvita Protea lõng. Koostis: 8%mohääri, 30%villa, 62%akrüüli. Kootakse varrastega nr 5-6. 50gr=100m. Ütleksin, et sallilõng või servalõng. Võibolla ka mütsilõng. Ega see kerge pole. Tahaks ju, et meeldiks. Samas ei taha mingeid tavalisi ühevärvilisi osta või väga värvilisi. Niisiis, Maarja. Sul on valida. Kumba paari Sa tahad: punast või roosat-pruuni. Või lähen uuesti lõngapoodi?

Mulle meeldib pistaatsiapähklitega halvaa. Eriti koos sidrunimahlaga.

On mõningaid sõnu eesti keeles, millest ma ei saa aru, miks neid peab just nii kirjutama. Näiteks mõttetu. Enamiku inimeste puhul kõlab hääldamisel esimene t häälik pikana ja seetõttu võiks teda kirjutada ühekordse tähega. Aga kusagil on otsustatud, et peab kirjutama 2kordse tähega. Samalaadne asi on sõnadega kaan/kaas ja küün/küüs. Miks ei võiks olla mõlemad variandid käänamisel õiged? Suur osa inimesi (võibolla sõltub see sünnipaiga murdelisest eripärast ja muidugi ka eesti keele õpetajast:P) kasutab nagunii loomuomasemat varianti. Muidugi on veel need -lik ja -likkus ning nende käänamine. Mulle endale meeldivad sõnad kefiir ja mehaanika. On ilusti kokku lepitud, et neid võib kirjutada kahte moodi ja kõigil on lihtsam. Üks mõnus raamat, mis mulle meeldib ja mis mind on ikka aidanud, on Ester Repnau "Eesti keel. Grammatika". Miniteatmiku vormis.

Mina olen muidugi see inimene, kellel on alati mitu asja korraga käsil. Käsitöös teen ma alati mitut asja korraga. Et see, mis on suur ja ebamugav kaasas tassida, nagu praegu mehe kampsun, on kodus teleka ees kudumiseks. Salasõbra värk on pisem, seda saab ämma pühapäevasele õhtusöögile kaasa võtta. Siis on veel kudujate kooskudumised, kuhu ma igasugu erinevaid pisiasju või -motiive kaasa vean. Üldiselt ma mitut raamatut korraga ei loe. Praegu aga küll. Hakkasin lugema ühe oma lemmiku Iris Murdochi Liivalossi. Tundub hea olema. (Meri, meri on siiski mu vääramatu lemmik.) Aga siis tuli koristamise käigus välja, et olin juhuslikult ka ühe õudusjuttude raamatu laenanud: Kanoonik Alberici väljalõiked, M.R.James. Ja siis hakkasin eile seda ka lugema. Päeval lugesin ühe jutu. Põnev. Aga kui ma öösel üksi ärkvel olles teist juttu lugesin, hakkas nii kõhe, et panin jutu lõppedes raamatu käest ja lugesin enne uinumist ühe peatüki Liivalossist. Ja õudusjuttude raamatu panin igaks juhuks mitme teise raamatu alla. Vot nii jubedad lood on selles raamatus.

Täna koristasin raevukalt terve päeva. Saast minema! Peast ja toast. Läks ka korda. Täitsa naljakas, kõik on üle pika aja täiesti puhas. Jõulueelne suurpuhastus on peaaegu tehtud:) Vahetasin kardinad ja koristasin kapipealsed. Kapid seest ka. Raamaturiiulid. Viskasin mõningaid asju ja mõtteid minema. Milleks kõik see kraam mulle? Pole vaja. Aga nüüd on plaanis ahjukartulid ja lihapirukad. Ja võibolla väike vein või õlu. Ja raamat või film.

SKS

Vaikselt ikka edeneb. Tahaks novembri lõpus posti panna. Huvitav, kas käest kätte ei tohi anda? Tore, et inimestele erksad värvid meeldivad;) Endal lõbusam teha. Poisid mängivad kalapüüdmist: K (2a): Vaata venna, mis kala see on? J (5a): See on haug, ei tavaline särg, ei selgub, et see on kilu hoopis!

Mulle kohutavalt meeldivad karbid. Tiimaris on praegu müügil selliseid puust karpe. Algul mõtlesin, et ostan niisama, aga siis nägin kusagil soome blogis, kuidas samasugusele karbile oli peale tehtud lill. Ilmselt salvrätitehnikas. Ja siis tegi Maarja ka veel samas tehnikas asju. Niisiis ostsin Skizzest laki ja Tiimarist karbi ning salvrätikud ja tegingi. Algul mõtlesin ainult ühe kimbu lilli peale panna. Aga siis tundus, et kogu karp katta on ilusam. Kaane katmisel on kaval võtta abiks purk, mille peale kaas panna, et külgi ja tagasikeeramist saaks kergemini teha. Sest salvrätik kipub lakisena kergesti näppude külge jääma ning rebenema. Muidu tegin osade kaupa. Kaas, siis pool karpi. Pärast külili kuivamist teine pool karpi.

Näe, sõber tegi siin vahepeal nalja. Nali sattus aga olema minu jaoks hoopis teisel hetkel. Nii need asjad kokku jooksid. Nüüd selgus majas ja plats puhas:)

Ühel tuisusel päeval, kui ma kesklinnast tööle läksin, mõtlesin heldimusega Ematehniku kübarate peale. Eile heegeldasin hasartselt iga vaba hetke. Ja õhtul tõdesin, et kahjuks ei sobi mulle 20-30ndate stiilis pottkübarad. Nii, et peakatet mul ikka veel pole.

Ma ootan sellist aega, kus ma ei tee mitut asja korraga. Praegu läheb iga vaba hetk teaduse tegemisele. Õnneks olen praegu graafikus, mis on ju tegelikult tore. Samas tahaks käsitööd teha nii, et mõte saaks settida ja olla. Sain eelmisel nädalal K kindad valmis. Tegin täiesti tavalisest maavillasest, pöidlaaugust ülespoole kudusin kahekordse lõngaga. Liannis oli kliendikaardi omanikele Cortina lõngade ostul 15% soodustust. Mõtlesin 48 tundi, nagu soovitatakse, ja ostsin ära. Enamus aega mõtlesin muidugi, et pean ikka kindlasti seda lõnga ostma:P Mõtisklen veel teemal, mis neist saab. Kõik pildistavad oma armsaid kasse. Mul kassi ei ole. Midagi ikka kaamera ette sattus: kinnaste omanik vannis.

Täna tundsin jälle, et vähe on õnneks vaja. Pärast lõunaund tahtis Kaarup ilmtingimata minu peal/süles veidi pikutada. Ise unesoe ja natuke torssis. Jürgen puges oma tekiga mulle külje alla. Nii me seal olime. Kaks blondi siilipead minu kaisus. Akna taga hämardus ja tamme tagant paistis järjest kõrgemale tõusev täiskuu.

Selle nädala menüü on igati ontlik olnud. Pelmeenid ja mannavaht. Pannkoogid moosiga. Pikkpoiss riisiga. Supp ja saiavorm. Täna siis küpsetatud ribid ja õunakook. Homme on verivorstid ja .... Magustoitu pean veel mõtlema. Kõik kirjutavad oma kassidest. Kunagi oli meil ka kass. Nublu. Triibuline, läti verega. See oli siis kui me kahekesi elasime. Või õigemini kolmekesi. Nups oli äärmiselt tore ja mõistlik kass. Hiire püüdmises kõva käpp. Ajas omi asju, mõnules koos meiega. Vaba loom. Siis, kui laps sündis, oli Nublu üllatavlt hoolitsev. Nuttu või viginat kuuldes kurrus ja käis ümber lapse ning tahtis end ümber tema keerata. Nagu oma poegade puhul. Poegi oli 3 pesakonda. Said kõik kenasti ära antud. Üks neist elab siiani ämma-äia juures. Ühe pesakonnaga läks nii, et Nups sünnitas nad minu sünnipäevapeo järgsel hommikul. Meie väike elamine oli tihedalt just ärganud inimesi täis. J, kergelt oma harva olevas pohmellis, põõnutas veel voodis, kui Nublu talle kaissu puges ja poegima hakkas. Väikestel külalistel oli rõõmu laialt. Tihti sa ikka näed, kuidas kass poegib. Panime Nublu magama, kui selgus, et meie aastane laps on allergiline. Hirmus kahju oli. Aga kuhu me ta ikka andnud oleksime? Looma niisama solgutada. Ei. Ma ei tea, kas ta oleks saanud olla samamoodi nagu meie juures. Või kas talle oleks seal meeldinud. Alles ka ei saanud jätta. Minu mure lapse tervise pärast oli suur ja ma ei tahtnud oma armsat kassi hakata vihkama selle pärast, et ta on kass. See on kummaline, kuidas ma vahel ikka tema järele igatsen. Isegi nelja aasta tagant. Hea kass oli.

SKS-i tegemine on tore. Erkoranž ja kollane rõõmustavad praegu silma;)

Mu pea on praegu poolik. Mõtted ei hoia end kokku ja jooksevad laiali. Kõik jääb pooleli. Sest lõpus on hargnemine nii suur. Oh tule juba, päästev rutiin!

Täna käisime lõpuks Ahjal ära. Katsin kõik: elulõngad, roosid, budleiad ja lavendlid. Ja viinamarja ka. J võrgutas puid, et kitsed neid talvel ei sööks. Luiged läksid. Kluugutades ja kolmnurgas.

Blogid

Mulle meeldivad: - lõbusad blogid, - armsad blogid, - blogid elust enesest, - ilusate piltidega blogid, - sisutihedad blogid, linkidega nagu on Mannil, - lühikeste nutikate sõnavõttudega blogid, - fantaasiaküllased blogid a´la rein purpur ja jubejuss (olen siiski korralik ja lameduste peale kirtsutan nina:P) Mõne inimese isiklik tundmine teeb blogi mõnusamaks (juhul kui see on veel võimalik), mõne puhul on reaalsus teistsugune. Mõnikord on üldiselt mittemeeldivas blogis toredaid mõtteid. Selle, millised blogid mulle ei meeldi, ma kustutasin ära. Sest positiivsed mõtted tekitavad positiivsust:)

November

Seoses pimeda ja halli novembri saabumisega peab ise rõõmsam olema. Nii, et rohkem tobedusi, mõttetut rõõmsameelset plära ja lõbusaid olemisi. Tõsidus käigu seenele.