reede, september 15, 2006

Koerad

Mulle meeldivad mustad karvased koerad. Põhjus on muidugi selles, et lapsepõlves on meil kodus olnud njufad. Mitte korraga, aga järjest. Ühe ema kutsikad. Esimene neist oli Reks. Reksi ma väga ei mäleta, olin siis 5-6ne kui ta kadus. Lihtsalt kadus keset suve ja kõik. Võibolla lasi keegi ta maha või jäi kõrvalises kohas auto alla. Reks oli kuri ja seetõttu hoiti teda tihti ketis. Kuigi mu vanemad ei poolda koerte ketis hoidmist. Teine koer oli Jorri. Või ametliku nimega Jorri-Jõmm. Tuli Reksi kadumisele järgnenud kevadel. Sest kutsikaid võetakse ju ikka kevadel. Mäletan, kuidas me istusime õega maja ees trepil. Ilm oli maikuuselt ilus ja ootasime, et isa juba kutsikaga tuleks. Tuligi. Kutsikas oli must, karvane ja suurte käppadega. Ja tegi kohe köögipõrandale loigu. Jorr oli suur ja rahumeelne. Haukus väga harva. Kaevas heinamaal auke, et hiiri ja mutte kätte saada. Ja magas palava ilmaga maja põhjaseina äärde kaevatud augus. Jorri oskas köögiust lahti teha ja kartis uusaastarakette. Ainuke halb komme oli, et koerapulmas käies vedas ta pruudi maja õues olnud asju minema. Pangesid ja teksapükse. Ja muid asju. Inimesed pisut pelgasid Jorri kui tema suur kogu majanurga tagant nähtavale ilmus. Aga ta oli tõesti äärmiselt rahumeelne ja leplik. Kord ründas ta inimest. See oli siis kui üks mees kõditas õde. Eks Jorri arvas, et mees läks õele kallale ja hüppas lõrisedes mehele peale. Nääpsuke mees oli ja koer lükkas ta lihtsalt pikali. Aga ei hammustanud. Meie maja eest viib tee surnuaeda. Ja ikka sõitsid teed pidi tädid jalgratastega. Ühte tädi ei sallinud mõlemad me koerad, kuigi nad elasid erinevatel aegadel. Mõlemad haukusid ja üritasid tädi naksata. Nii kuri Reks kui ka rahumeelne Jorri. Lõhnas see naine siis kuidagi või oli ta koerte vastu kuri, ei tea. Igatahes teadsid koerad juba kaugelt, et ta tuleb. Teiste ratturite peale Jorri ei jooksnud. Jorri suri 14 aastasena. Matsime ta lepiku äärde.

1 Comments:

Blogger KK<ütles...>

See meeldimise teema on imelik jah. Mul on emal suur karvane must loom kodus ja too ka valib inimesi. Üks tutav talle nt absull ei meeldinud, kuigi too tassis alati konte ja rääkis temaga jne. Aga kui päris aus olla, ega ta 100% siiras isik polnud ka :D. Koer koera ju pidi tundma;)
Mulle ka njuufad õudselt meeldivad aga mul pole selliseid võimalusi et suurt looma pidada. Majanduslikult ja füüsiliselt juba on raske. Siis peangi kahte pisikest napoleoni, kes sisimas suured:)

9/16/2006 02:02:00 PM  

Postita kommentaar

<< Home

Be Creative in January!