kolmapäev, august 09, 2006

Masing

Et ma ei unustaks: Pean minema. Õhtu on sume ja tumm, pääl sinetab pilvede helk ja sääl, kuhu joodetud taevaste kumm, ehk virvendab nõidade nelk. Kuid igatsust tulvil mu rahulik samm: teeääred kõik ootavad mind, sest neile jääb rohuks mu aastate ramm ning lilledeks südamelind. Kas pärale jõuan, ei teada ma saa, kas pime siis olen või hull, sest lõputult kumiseb jalge all maa ja pilvedel hõikab öökull... autor: Uku Masing "Valmistuda astuma viimast sammu" Leidsin Kohvikrati blogist
Be Creative in January!