kolmapäev, juuli 12, 2006

Roos on roos on roos on roos

Asi algas sellest, et naabrinaine kaevas mais välja mitukümmend aastat vana roosi ja viskas selle kompostihunnikusse, kuuma päikese kätte. Miks ta nii tegi, ei tea. Ehk tahtis oma suvelilledele rohkem ruumi. Avastasin asja alles paar päeva hiljem. Mulle see roos meeldis. Valge, lõhnav, külmakindel. Kui talv mõnele oksale liiga tegi, siis roos ajas suveks uued võrsed. Keegi roosi talveks ei katnud. Ka seekord olid vanad oksad külmavõetud, aga kaks uut võrset rohelised. Niisiis. Midagi öelda mul ei olnud. Roos oli naabrivanatädi oma ja uute aegade käigus kasvas ta naabrinaise peenral. Minu maa on aia teises ääres. Vanatädi ei ole juba kuus aastat oma jalgade pärast õue saanud. Roos oli kuivanud. Täiesti. Juurikas oli raiutud kaheks jupiks, need 2 ma vähemalt leidsin. Korjasin jupid üles, panin nad ikkagi veeämbrisse. Ämbri panin varju, aegajalt lisasin vett. Juuni lõpus vaatasin neid kuivanud tüükaid ja mõtlesin, et peaks varsti vist ära viskama. Ja nüüd!!! Eelmisel nädalal turritas vee seest välja roheline võrse. Ja juuretüüka küljes on valged juurekesed. Pea kaks kuud hiljem. Täna määrisin juurekesed juurekasvuergutajaga kokku ja pistsin potti,turba-kompostisegusse. Panin poti veeämbrisse ja maja varju tagasi. Ei tea kas õnnestub, aga hoian pöialt... Pakun, et roos ise on äkki see
Be Creative in January!