laupäev, juuli 08, 2006

Mulle ei meeldi virtuaalsete päevikute ja arvamuste juures see, et kui sa oled teisel arvamusel ja seda avaldad, siis oled kohe "mustas nimekirjas". Mina ise võtan nii, et jah, inimene arvab selles asjas teisti. Mina arvan teisti, aga tegelikult on see lihtsalt meie üks külg ja üks arvamus. Tervikpilti inimesest see ei muuda. Tervikpilti muudab see, kuidas pärast arvamusavaldust edasi ollakse. Ollakse arusaajad ja asjast üle või mitte. No arvab teisiti, mis siis ikka. Nt Tr-ku puhul. Mulle ta meeldib. Tõlgib toredaid raamatuid, kirjutab huvitavatest asjadest ja on mõnusalt punk. Aga näe, võõrutamise arutelu puhul ei suutnud teistsugust arvamust taluda (muidugi, teema oli hell). Perekooli stiilis ping-pong? (võibolla oli see ajakirjaniku väljamõeldis). Peaksin üldse oma eriarvamust avaldama ainult oma blogis. Nagu Ematehnik. Mitte võõrastes blogides oma kätt liigutama. Aga samas, miks ka mitte:)

9 Comments:

Blogger ematehnik<ütles...>

oma blogi on oma territoorium.
kui kellelegi mu eriarvamus ei meeldigi, siis vähemalt pole seda psühholoogilist efekti, et olen tema territooriumile oma arvamusi väljendama roninud. (mõni peab väljendamist automaatselt kehtestamiseks, selles vist häda ongi?)
minu arvamused on pigem minu juurde kuuluv, las nad siis olla minu blogis. keda huvitab, leiab nad sealtki üles, ja keda ei huvita, seda nad seal vast ka ei sega või ärrita.
vähemalt mind ei ärrita kohe üldse need blogid, mida ma ei loe ;)

7/08/2006 03:50:00 PM  
Blogger Heidi<ütles...>

Viimane lause on eriti hea:)
Lihtsalt juhuslikult sattusin lugema Martat ja Potsatajat. Ja emotsioonide ajel on käimas arutelu: http://marta.wordpress.com/2006/07/04/ahistav-puhkuseseadus/ . Ja see tõi vanad mõtted tagasi.
Oma arvamuse ütlemisel on mul alati kahju, et seda näost näkku ei saa teha. Et ma ei ole kuri ja õel ja mõistmatu, lihtsalt kirjas on arvamus nii tuim ja tundetu. Sest mõttekäik on elavas elus palju sisutihedam.

7/08/2006 05:18:00 PM  
Blogger Heidi<ütles...>

Üks mõte veel: vaidlustes sünnib tõde. Ehk blogide puhul saad inimese kohta rohkem teada. Sissekannet võib ilustada, hästi argumenteerida, sättida mõte enda suhtes positiivseks. Vaieldes tuleb inimese loomus paremini esile. See kui salliv või empaatiline ta on, tema emotsionaalne intelligentsus või egoistlikus. Tema maailmavaade ja elukogemus.

7/08/2006 05:42:00 PM  
Blogger Anu<ütles...>

heh, ma ei viitsiks küll nii pikalt ja jäärapäiselt väidelda, kui selles toodud näites, kus ma ka väheke sõna võtsin:)
jumala õigus, et kirjasõnas tundub kõik palju karmim ja konkreetsem!
samas ma nagu ei saa üle tolerantsipuudusest nt selles näites, et lgp H teadis, enne kui ta tööle läks, et peab suvel puhkama, siis lgp M nagu poleks teadnud, et lapsevanematel on õigus suvel puhata v ükskõik millal iganes ja peab seda v diskrimineerivaks, samas kui tal nagu oleks ka põhimõtteliselt ju võimalus endale valida teistsugune kollektiiv, töökoht, amet.

7/12/2006 03:52:00 PM  
Blogger Heidi<ütles...>

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

7/12/2006 07:57:00 PM  
Blogger Heidi<ütles...>

Kustutasin oma eelmise postituse, sest tahtsin pisut lisada:)
Just Anu! Tolerantsi- ja empaatiapuudus on jama. Eriti juhul kui endal kogemust ei ole.

7/12/2006 08:35:00 PM  
Blogger KK<ütles...>

Sallivuse ja empaatiaga täitsa nõus. Mul on olnud ka mõned vastukajad blogis, mis tulnud suht pikaajaliselt tuttavalt (kaunter paljastab) anonüümselt ja mille sisu on pigem: annan piitsa ja meelega valusalt. See on nii kummaline, sest inimene peaks mind läbinisti tundma, teadma tausta ja mõistma. Aga mida pole, on mõistmine.

7/14/2006 11:42:00 PM  
Blogger Krista<ütles...>

Heidi, enamik inimesi ei ole vist nii tolerantsed, kui Sina. Mõtisklesin ka ükspäev sel teemal. Et kui laseksin teinekord välja paista oma teraval või skeptilisel küljel, kas siis suhtleksid minuga edasi need inimesed, kes seda praegu teevad? Blogipidamine on mõnes mõttes nagu päevikupidamine. Teed sissekandeid, kiidad või kirud maailma jne. Aga kui meenutan omaaegset päevikupidamist ja võrdlen seda praeguse blogipidamisega, siis on need ikka päris erinevad asjad. Päevikusse läksid kirja igasugused teismelise soigumised ja õnnejoovastused, nüüd kümmekond aastat hiljem aga kõige tõsisemaid tundeid blogisse vist ei pane.. Nt kui juhtuksin kellessegi armuma ja siis elukaaslane juhtuks mu blogi lugema (ta muide loeb ka)..
Marta "mure" jättis külmaks (see, et seadus millekski kohustab, ei pruugi reaalsuses nagunii töötada). Aga Ematehniku mõte "töö- see on vaid liiv" on fantastiline. Mida päev edasi, seda lähemale olen minagi sellele arusaamisele jõudnud.

7/19/2006 04:39:00 PM  
Anonymous Anonüümne<ütles...>

Excellent, love it! » » »

3/02/2007 04:52:00 PM  

Postita kommentaar

<< Home

Be Creative in January!