kolmapäev, mai 31, 2006

Onu Viktor

Onu Viktor suri siis, kui ma olin 15-aastane. Septembris. Ärasaatmine toimus talu tagaaias. Kogu talituse aja oli mul tunne, et rehetoa uks läheb lahti ja Viktor astub välja, istub trepile, paneb piibu põlema ja hakkab rääkima. Viktor ja Salme elasid uhkes 30ndatel ehitatud talus. Minu jaoks oli ja on see maja maja musternäidis. 4 tuba, pisike köök, hiigelsuur rehetuba koos valge reheahjuga. Rehetoast sai lauta, kus asus ka kemmerg. Maja pööningukorrusele viis söögitoast kitsas kinnine trepp, pööningul oli välja ehitatud üks suvetuba, kus suvitas Kaarel perega. Kaarel oli Viktori õemees, Tallinnas elav valgustusarhitekt. Salme on pisike ümar naine. Töötas nooruses apteegis, Viktoriga hakkas kokku elama pärast neljakümnendat eluaastat. Salme tegi väga hästi süüa. Kodused vanaaegsed söögid, eriti head olid moosikuklid ja koogid. Üks rabarberi/õunakoogi retsept on mul praegugi alles. Viktor oli muhe mees. Viskas nalja ja napsu. Plikakesena oli kuidagi põnev see, et Viktor ja minu isaõde olid varem abielus ja neil oli tütar. Sest siis kui mina asjadest jagama hakkasin, oli mu tädi juba oma teise mehe matnud ja elas hoopis mujal. Enne Salmet oli Viktoril vähemalt veel üks naine, kellega tal poeg oli. Salmega neil lapsi ei olnud. Nii, et naistemees oli Viktor ka. Viktor oli isa sõber, kuigi paarkümmend aastat vanem. Aastavahetuse, jaanipäeva ja kartulipaneku ajal olime enamasti neil. Ka Viktor käis meil abis kartulit panemas. See tähendas seda, et ta istus vakanurgal ja tõmbas piipu. Minu isa teine õde ütles ikka, et Viktor on laisk mees. Lapsed, vähemasti meie, Viktorile meeldisid. Ajas meiega tõsist ja naljajuttu. Võttis sülle ja laulis naljalaule. Vanaaegne värk. Talu oli neil vägev. Suur maja, aidad ja saun. Paks mets algas kohe maja kõrvalt. Hobusekoplid, kust Viktor jaanitule ajal alati mu emale ööviiuleid tõi ja kadakad. Neil oli ka sirelitest istutatud lehtla, kus kaardimängimislaud ja pingid. Oma ruuge päevaliilia ja brunnera olen saanud just nende aiast. Viktor suri nii, et tuli tuppa, istus soemüüri äärde pingile, silitas koera ja vajus kokku. Ajus lõhkes veresoon. Siiani tunnen tast puudust.

2 Comments:

Anonymous Anonüümne<ütles...>

Very pretty site! Keep working. thnx!
»

6/10/2006 07:19:00 AM  
Anonymous Anonüümne<ütles...>

I'm impressed with your site, very nice graphics!
»

7/22/2006 04:09:00 AM  

Postita kommentaar

<< Home

Be Creative in January!