reede, märts 10, 2006

Poisid

Minu väike rõõm igas päevas on see, et mu lapsed üksteist hoiavad. Kaarupile õuna koorides ei lahku ta köögist enne kui tema soov: "Venna ka" on täidetud. Ehk siis ka vennale õun kooritud. Kõike peab Kaarupile andma kahekordselt. Ikka selleks, et ta saaks vennale ka viia. Jürgen teeb alati vennale head ööd kalli-musi-pai ja tuleb alati vennale "Tere hommikust!" soovima. Samuti valvab ta, et Kaarup ei sööks keelatud asju, ei roniks kõrgetes kohtades ja üldse on väike vend kogu aeg tema valvsa pilgu all. Kui Jürgen vahel lasteaias käib, ei oska Kaarup kodus kuidagi olla. Viriseb ja vingub ja igatseb venna järgi. Iga välisukse prõmmu peale ütleb ta lootusrikkalt: "Venna tuleb!?". Kuigi Kaarupil jääb kaheaastaseks saamisest paar kuud puudu ja Jürgen saab kuu aja pärast viieseks, on neil omavahel hulk toredaid mänge. Kõige lõbusam on toast kööki ja köögist tuppa jooksmine. Eesmärgiks on lihtsalt joosta. Aga seda kahekesi tehes on ju hulga lõbusam. Eriti õnnelik on väiksem vend siis, kui ta saab suure venna voodis istudes koos suurema vennaga multikaid vaadata ja võileiba süüa.

3 Comments:

Blogger Aet<ütles...>

Issand, kui armas :) Meil ka poeg käib pidevalt õde musitamas-kallistamas ja püüab talle asju õpetada, viimati näiteks käpuli käimist :) Sellistel hetkedel saad aru, kui ilus elu ikkagi on :)

3/10/2006 05:34:00 PM  
Blogger Anneli<ütles...>

Väga südamlik! Rõõm lugeda :)

3/11/2006 05:43:00 PM  
Blogger Maret<ütles...>

Väga armastalt kirjutatud. Sellistel hetkedel on tõesti kõik muu tühine (meie 3-a poiss ja peaaegu 1-a tüdruk oskavad aegajalt nii mürada, et vaata ja imesta :P)

3/12/2006 12:07:00 PM  

Postita kommentaar

<< Home

Be Creative in January!