Horisont
Uus, jaanuarikuine Horisont annab põhjaliku ülevaate pidalitõve ehk leepra fenomenist. Minu jaoks täpselt nagu rusikas silmaauku.
Sest just hiljuti sai ühes seltskonnas leeprast paari sõnaga arutatud ja mulle meenus nii mõnigi ilukirjandusteos, mille olustik ja tegelaskujud pidalitõvega seotud. Meenus ka huvi asja olemuse vastu.
TÜs Eesti kirjanduse loengutes oli kohustuslike kirjanike seas ka Aadu Hint. Et mitte vana lugemuse peal liugu lasta, lugesin tema Vatku tõbilas. Ja asi hakkas huvitama. Lugesin toona veel lisaks mingeid teooriaid ja materjale ja üleüldse oli teema huvitav.
Ja nüüd selline huvitav artikkel Horisondis.
Küllap on see rahva kollektiivne mälu ja õud, mis kummastava tõve mulle huvitavaks teeb.
Oli see Tuglase novell, kus peategelase armuromaan kauni ja saladusliku neiuga lõppes teadasaamisega, et tütarlaps oli lähedal asuva leprosooriumi patsient?
Niisiis, kui aega saate ja huvi on, siis lugege Horisonti.
Ja igasugu arvamused-uskumused-mälestused pidalitõve kohta on teretulnud.