kommid

2007-01-29T16:22:00.000+02:00

Pagana blogger sunnib mind ikka ette võtma fataalse sammu ja kolima oma asjad reaalselt wordpressi. Nüüd ei lase ta mind uksest sisse, kustutab foorumis pilte ja terroriseerib mitmel muulgi moel. Aga muidu nikerdan pärlitest roosi teha.

2007-01-28T15:32:00.000+02:00

Ma panen siia mõned lingid, kust saab nõelkudumise kohta rohkem teada. Märksõnad on siis otsides naalbinding,naalstitch, nadelbinden, neulakinnastekniika jms. Bernhard Geocities Mielkesfarm Pisteid soomekeelne Dilettante Kiara Regia Anglorum Enamus lehtedel on veel kusagil lingikogu, kust saab omakorda huvitavatele lehtedele. Ma tahaks siin kohal tervitada ka kudumislisti, kust ma esimese nõelkudumise lingi sain.

Vanaaegsed asjad

2007-01-28T15:16:00.001+02:00

Nõelkudumine on üks asi, mis ise minu juurde tuleb, küll üht, küll teistpidi. Huvitav tegemine ja võtted, aga mitme vardaga kudumine jääb mulle ilmselt ikka rohkem meeldima. Reedel, kui poisid haigeks jäid, hakkasin nikerdama. Vaatasin enne oma nõelkudumise lingikogu. Sest kudumine ise oli meeles, aga see alustamine tundus keeruline. Ja nii nikerdasin ühe telefonihoidja hoopis teise koevõttega kui Kristina õpetas. Alustasin ka üht suuremat asja. Leidsin ka enda kedratud lõnga kera üles. Parempoolne on minu kedratud ühekordne. Vasakpoolne, kirju, aga vanaema tehtud. Tema tegi enamus oma lõngu algusest lõpuni ise.

Ole loominguline

2007-01-26T21:37:00.000+02:00

Signe käis välja toreda idee. Ja lõpuks tegin ka midagi, mis sinna alla sobib. Kudusin pinali. Mingitest akrüülilõngadest. Isegi lukk on pruun, kuldsete hammastega, mida kuhugile mujale ei paneks. Ja mis on ilmselt kunagi millegi küljest harutatud. Pildi joonistas J. Ja pildil olen mina.

2007-01-22T17:16:00.000+02:00

Sain oma töö valmis. Ja arvake ära, mida ma oma ootamatu vaba aja täitmiseks esimese asjana teen? Õige! Lähen raamatukokku.

2007-01-21T14:35:00.000+02:00

Mul on raske tagant kiita ja nõus olla asjadega, mida ma ise pean ebaoluliseks või kui mul on sellest asjast teine arvamus. Kui ma ütlen, et arvan asjast teisiti või ütlen välja oma arvamuse, on see kõigest minu arvamus, mitte solvang. Täiesti ebaoluline ühe inimese ehk minu arvamus. Kuulaja võib minu arvamust enda suhtes muuta - ära visata, kuulamata jätta või minust halvasti mõelda. Sellest pole midagi. Ma küll ei taha, aga tunnen et pean, sellest asjast rääkima. Otse. Mul on aja ja asjadega oma suhe. Ilmselt ei väärtusta ma oma aega, ei arvuta kogu aeg aega ümber. Et mida ma kõike jõuaksin selle ajaga teha. Olen üsna rahulikku elu elanud. Ma naudin aja kulgemist mööda aja enda poolt valitud rada. Seda, et asjad ja tegemised tulevad minu juurde just õigel hetkel. Mul on hea meel kulutada oma aega teistele inimestele. Sest isegi võõrale lemmikule kingitust tehes, rõõmustad sa tema omanikku kõige rohkem. Mis ongi ju maailmas tähtis - teisele inimesele rõõmu teha. Muidugi, minu elu täidavad praegu kaks last, mees, lõputöö kirjutamine, kahes kohas tööl käimine, sugulased, hobid ning sõbrad. Hobid on igavad, ei midagi erilist -lugemine, aiandus ja käsitöö. Pole ju palju. Tavaline, paljude inimeste argipäev. Mõnel inimesel on näiteks palju rohkem lapsi või tööd. Aega on meil kõigil nende asjade peale ühepalju. 24 tundi ööpäevas. Unetud ööd on töö kirjutamise, laste haiguste ja kasvamise ning enda hobide puhul üsna tavalised. Minu viimase aja öödesse mahub 4 tundi magamist koos kuttide köhimise ja veejoomisega. Väsimus ka. Mis seal ikka, läheb mööda. Minu tunded muidugi võimenduvad väsimusega -kõik on nagu ülekeeratud. Liiga tähtsaks muutub kõik - teiste arvamus, kokkulepete täitmine, mingid jutud. Mõnikord võib tunduda, et kõike liiga palju. Ka teisi inimesi ja nende juttu ja arvamusi. Ja emotsioone. Minu emotsioon on praegu selline. Ja kuigi on tänane kirjutis isiklik, meie kahe jutust alguse saanud, loodan, et see on vaid osa meist. Üks mõrum osa. Millest võib edaspidi mitte välja teha. Ma tõesti arvan, et inimesed võivad suhelda üksteisega ka eriarvamustest hoolimata. Sest me olemegi ju erinevad. Ilmselt see jutt ongi minu halvem pool. Sest ma ei saa seda rääkimata jätta.

Uusi linde linnuriigist...

2007-01-19T20:52:00.000+02:00

Pühendan selle pildi ühele toredale inimesele... :)

Inimesed on ilusad ja head...

2007-01-19T16:20:00.000+02:00

Eile, kuulates järjekordselt klassijuhataja kurtmist, et ei saa ju lastega kuhugile minna, otsustasin oma sõprade seas heategevusliku korjanduse teha. Et miks ka mitte. Küsisin algatuseks sõbralt kümneka. Sest no, miks peaks inimene heast peast toetama võõraid lapsi selleks, et kinno või teatrisse minna. Ja sõber, kurivaim, andis mitu korda rohkem. Ja tema mees andis kohe mitu-mitu-mitu korda rohkem. Mehevennalt sain ka ja oma mehelt ka. Ja nii lähemegi kinno. Neljapäeval. Mul on nii hea tunne, et lahkeid inimesi leidub. Väike lootus on isegi, et äkki jääb midagi seemneks. Uuurime asja. Nt kaksikud ütlesid, et nemad ei taha kinno minna. Et nemad pole kunagi käinud ja pilet on kallis. Mõelge - teismeline, kes ei ole kunagi, mitte kunagi, kinos käinud. Tänapäeval tundub üsna uskumatu, eks. Aga nüüd ikka tulevad:) Lisa: ma täpsustan - tegin korjanduse sõprade seas selleks, et mõõduka vaimupuudega noored, kellele ma tunde annan, saaksid minna kinno või teatrisse. Sest kui 7st lapsest jõuavad piletiraha maksta 2 (kellest 1 on lastekodust ja tegelikult on see riigi raha), harva, odavamaid pileteid, 3, siis mingit ühisüritust ette võtta ei saa. Konkreetset projekti ei ole. Praegu olemasolev raha läheb kinopiletiteks a´45.-. Aga märtsi lõpuks on kool pannud kinni teatripileteid 60.- tk. Mida meie klass endale lubada ei saa.

2007-01-16T15:57:00.000+02:00

Hmmm. Kunagi jäi mul pooleli vest. Must. Tagaselg valmis, siis ostsin lisalõnga. Partii oli teine, aga kust sa enam vana partii lõnga saad. Ja lõng on toonivahega. Vana lõng oli hallikasmust, uus aga sügavmust. Nüüd mõtisklen teema - kas teha vest valmis või mitte. Et pooltel oleks ikka toonivahe sees. Samas on vähemalt tervikuna pooled ühte tooni. Ja must ju pesus kulub. No mida teha?

2007-01-16T11:58:00.000+02:00

Mulle meeldib, et ETV on teisipäeviti hakanud näitama Taani filme. Komöödiaid. Kuigi ma ise ei nimetaks neid just komöödiateks, vähemalt mitte lihtsateks komöödiateks. Eelmiselt teisipäeval oli kavas krimikomöödia Vilkuvad tuled. Mulle väga meeldis. Mõnus vaadata, kuigi vägivallakohad ei meeldi mulle kunagi. Vahest ainultJackie Chani tegutsemine. Täna õhtuks pakutakse vaatamiseks filmi Aadama õunad. Olen juba ette meeldivas ootuses. Mõlemas filmis mängib Mads Mikkelsen. Vilkuvates tuledes oli mul juba võimalus imetleda tema suurepärast muskulatuuri, preestri roll Aadama õuntes seda võimalust ilmselt ei paku. Kuid mulle meeldib ka ta näoplaan. Huvitav. Eriti rollides. Siit leidsin ka imetabase pildi:P Taani meeldib mulle. Ma olen seal käinud ja mulle see maa väga meeldis. Hommikuti käisin fjordi ääres jalutamas. Ja krabisid vaatamas. Ja luuderohtu kasvas ka seal.

Katse nr 1

2007-01-14T00:34:00.000+02:00

Katse nr 1 tulemused on negatiivsed. (Õigemini olemuselt positiivsed, iseloomult negatiivsed, vist nii on õigem) K sõi teelusikatäie hapukoort. Tulemus - punased lõkendavad põsed. Ootame -vaatame. Proovime Pajumäe jogurtiga. Kunagi.

2007-01-13T21:41:00.000+02:00

Praegu on nii, et tervisliku eluviisi pooldajad võiksid tuua mind näitena kui halba toitujat. Põhisöök on magus. Kommid ja šerbett. Mahl ja võileivad. Tunne on selline, et suhkur läheb otse ajju, et seal energiat jagada. Ja kogu aeg on suhkrut puudu.

2007-01-12T16:27:00.000+02:00

Seoses pedofiilide ja muude hiljutiste teemadega, olen mõelnud inimese hea nime peale. Et vanasti hoiti oma nime, nime ei tohtinud määrida. Mind on ka nii kasvatatud, et tee, aga tunnista. Nagunii on küla väike ja kõik tuleb välja. Ikka ju juhtub igasugu asju, mille üle endal piinlik on. Minu puhul on selleks liigne emotsionaalsus. Ja siis ma pean selle välja elama. Ja igasugu asju võib siis juhtuda. Muid lollusi teen ka vahel. Ikka ju juhtub. Aga mida vanemaks ma saan, seda enesekindlamaks muutun. Et minu vead on lihtsalt osa minust. Kõigil ju juhtub. Aga ma proovin oma vigadega teistele mitte liiga teha. Pedofiilide puhul on nii, et register võib ju salajane olla, aga kõik nagunii saavad teada. Tallinnas muidugi võibolla mitte. Need ahistatud lapsed, keda ma tunnen. Enne tundsin kolme. Ikka ametialaselt. Sel sügisel sain juhuslikult teada, et kolme tüdrukut kasutas ära üks vanamehenäss. Ja kohtuasi venib juba 2 aastat. Nässi nime ma tean. Ja tüdrukutest on hirmus kahju. Ja kurb.

2007-01-11T15:34:00.000+02:00

Olen pisut väsinud sellest pingest "jõuan-ei jõua". Eile kirjutasin kelle 3ni. Ja magasin tükiti ja ärkasin vara. Käisin õpilastega botaanikaaia palmihoones. Ikka on üllatav, et nad pole oma kuni16ne eluaasta jooksul sinna kordagi jõudnud. Ja ikka on kurb, et piletiraha a´7.- krooni leidmiseks tuleb imevigureid teha. Sest peredel lihtsalt pole sellist raha. Tore oli näiteks see, et kutt, kes kahe veerandi jooksul on 2 korda tundi jõudnud (minu 7 tundi nädalas, eks), armastab loomi.Imetles kalu ja merisiga kohe pikalt. Ja, et kaksikud otsustasid hiljem ise tagasi tulla. Ja üldse sain ma lastega käigust palju positiivseid emotsioone. J-l käisin lasteaias vara järel. Sõitsime linnaliinibussiga (haruldane asi) ja sõime kohvikus. Märkus: Vilde kohvikus on soolastel pannkookidel sama magus tainas kui magusatel. Ja mittesuitsetajate osas istudes pead ikka taluma suitsulõhna, sest ventilatsiooni ei lülitata sisse. Mis on muidugi jama. Ega ma seal ei käiks, aga laps nõuab. See on see varajane harjutamine. Aga vahepeal on Tartu kohvikute valik muutunud tunduvalt paremaks ja laiemaks. Ja nüüd on uni. Täna vist logelen õhtu maha.

Sotsiaalsest kaitsest

2007-01-09T15:41:00.000+02:00

Inimõiguste Ülddeklaratsioon (mis on ülimuslik EV põhiseaduse suhtes) Artikkel 25. 2. Emadus ja väikelapseiga annavad õiguse erilisele hooldusele ja abile. Kõigile lastele, olgu nad siis sündinud abielus või väljaspool abielu, peab osaks saama ühesugune sotsiaalne kaitse. Muide, sama artikli 25.lõige 1. täitmisega on ka meie riigis raskusi: Igal inimesel on õigus sellisele elatustasemele, sealhulgas toit, riietus, arstiabi, ja vajalik sotsiaalne teenindamine, mis on nõutav tema enda ja ta perekonna tervise ja heaolu hoidmiseks, ja õigus kindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse saabumise korral või mõnel muul elatusvahenditest ilmajäämise juhul inimesest endast olenemata põhjustel. Ja siis ma tahaks veel öelda. Et enne kui valitud gümnaasiuminoori kunstielamusi saama sõidutatakse, võiks riik panustada tasuta põhiharidusse. Sh õppevahendid-töövihikud, bussisõit ja huvialaringid. Ja õpikute kirjastamine kõikidele koolitüüpidele.

2007-01-09T00:21:00.000+02:00

Natuke kiire on. Jõulud ja aastavahetus võtavad tööhoo maha ja siis hakkab jaanuaris kiire. Rutiin on ikka tore. Paneb asjad paika ja hoiab õigel rajal. CSI NY mulle ei meeldi. Liiga masendav. Liiga palju, liiga lähedalt, liiga sünges võtmes. Õnneks jooksevad Kriminalistid ka veel. Midagi uut tahaks. Head ja põnevat sarja. Või inglise komöödiasarja. Nagu Smack the Pony või vikaarilugu. Eetika koolitus oli huvitav. Kuigi lektor inimesena täiesti võimatu. Solvas vanemaid kolleege lihtsalt lambist ja mõtlematult. Piinlik oli. Aga sai huvitavaid fakte teada. Et nt Wikipediat ei tohi faktide osas usaldada. Ja et emapalk on inimõiguste vastane.

2007-01-06T22:56:00.000+02:00

Jah. Mina olen see, kes armastab koorelikööre. Igasuguseid.

2007-01-04T18:19:00.000+02:00

Uue aasta esimesel päeval õmblesin mehe kampsuni kokku. Lõng: 7-veljestä, vardad nr 4. Türkiissinine, tumepruun, looduslik valge. Mees ise valis värvid. Kudusin ringselt. Varrukad sirgelt otsa pandud. Rullkaelus. Ringselt enam ei koo nii suurt asja. Üldiselt ei pressinud, ainult varrukaõmblusi pressisin. Ei julge pärast üht ammust akrüülipressimist suurt midagi pressida:)

2007-01-03T22:44:00.000+02:00

Nüüd olen hädas. Harrietis müüakse soodsalt Jasmini lõnga. Tegelikult ma ei tea, mis see tavaline hind on. võibolla polegi soodne, on tavaline. Vaatasin just lõuna paiku kodus olevat kaht musta Jasmini tokki ja mõtlesin, et mis neist kahest ikka teha saab, tuleb juurde osta. Ja nüüd selline pakkumine. Ostsin ära. Oma tegudest annan täiskasvanuna ainult iseendale aru. Kui just midagi kriminaalset ja seadusevastast ei tee:P Ja seega, kui praegu on soodsam, siis ostan ka praegu.

2007-01-03T16:15:00.000+02:00

Needlesi lõngu saab osta Abakhanist. Need kolm tokki ostsin siis kui rõivakriisis mööda poode tuulasin. Mõtlesin, et häda korral teen endale vähemalt efektse salligi. Pluusiprobleem lahenes kuidagi teisiti ja nüüd on need lõngad niisama. Ämm kiitis neid. Värvi ja efektsust. Varsti tuleb ämma-äia pulma-aastapäev... ;)

Helmed

2007-01-02T19:28:00.000+02:00

Tellisin Helmehaldjalt enne jõule igasuguseid helmeid. Ja tegin neist endale kõrvarõngad. Mõned sarnased paarid tegin kingituseks ka. Ja punastest sõstardest tegin kaelakee. Sellised lihtsad asjad.

Proov

2007-01-02T13:06:00.000+02:00

Mõtlesin, et proovin teha jaanuaris nii, et ühtki lõnga juurde ei osta. Kullakestes oli ka selline üleskutse. Et kasutada olemasolevaid lõngu. Väikese möönduse teen second hand lõngadega, sest neid kas ostad hetkel või oled ilma. Aga ega ma tihti teise ringi kauplustesse ei satu:) Ka siis võin osta kui kuidagi miskit tööd teistmoodi lõpetatud ei saa. Jääb puudu või on lihtsalt väga koosluseks vaja. Tegelikult võiks kogu jaanuari kuulutada lõnga-pärli-kangaostuvabaks kuuks. Noh nii tarbimise vähendamiseks.

Head vana-aasta lõppu!!!

2006-12-31T16:22:00.000+02:00

Pidu2

2006-12-29T15:16:00.000+02:00

J-i tööpidu Sagadi mõisas oli mõnus. Kallis kaasa poputas, hoolitses ja tantsitas. Lisaks nägi ta oma uues ülikonnas väga hea välja. Tantsuks laulis Airi Allvee ja Band. Õhtut juhtisid Tarvo Sõmer ja Velvo Väli. Siis olid veel operetilauljad ja flamencotüdrukud. Ja süüa oli palju ja head-paremat. Ja mul tulid mõningad tööalased mõtted. Minu kiidusõnad lähevad aga MaxFactori Flawless Perfectioni jumestuskreemile (nr40, Creamy Ivory). Ometi kord üks jumestuskreem, mille nahalolekut ma ei tunne. Nahk on ilus ja sametine, mis ongi ju jumestuskreemi mõte. Konsultanditüdruku tööle võtmine Kaubamajas peaks MF-le küll kliente juurde tooma. Mina olin abiga väga rahul. Valiti minu nahale sobiv toon ja ripsmetušs ja huulepulk. Ja kordagi ei tulnud tunnet, et mina olen äpu või tüütan või mida ma siin segan. Nii, et tookord omandasin ma terve hunniku MF kosmeetikat ja nüüd olen juba paarikordse pea kümnetunnise testimise järel ikka rahul. Aga paar päeva on veel jäänud. Teate küll milleni. Ja üht-teist on veel vaja teha...

2006-12-27T13:58:00.000+02:00

Tahtsin Ematehnikule kommentaari kirjutada. Olles jutu valmis kirjutanud, mõistsin, et tegelikult on see arvamusavaldus ilmselt ainult mulle oluline. Ja siis tõstsin selle siia ümber. Ja kirjutan natuke rohkem hoopis:) Viimasel ajal on palju sõnavõtte olnud. Ja huvitavad mõtteid. Homode, lapsendamiste, perekondade ja feminismi teemadel. Feminismi üle ma siinkohal pikemalt ei arutleks. Mulle feministliku mõtted sobivad. Samas olen ülalpeetav, armastan enda poputamist ja mantli selga aitamist. Ma nimetaks end pigem matriarhaalseks. Vaatasin siiski kontrolliks VS-st järgi. Jah, just seda ma mõtlesin. VS-i järgi olen ka feminist, naisliikumise pooldaja. Geiteemadel olen osaliselt osade arvamustega nõus. Ja osadega mitte ja see ei ole olnud ainult ühe osapoole arvamused, et ainult nii ongi ja peabki olema. Ja solvamised mulle põhimõtteliselt ei meeldi. Tundu sa endale nii tark kui tahes-mis iganes. Ma ei tea. Mulle tundub, et pole mõtet võidelda muutuste vastu. Et esimese hooga ütleks jah, et milleks omasooeelistajatele lapsed kui nad neid loomupäraselt ei saa. Aga tegelikult nagu ikka saavad ka. Väikese toetuse ja abiga. Samas tundub nii, et on nimetatute seas neid, kelle jaoks on lapsed-võrdõiguslikus oluline ja neid, kes tahavad lihtsalt millegi eest võidelda. Paraadide koha pealt olen sarnasel loetud arvamusega, et milleks end demonstreerida kui on ette teada, et see toob kaasa sõimu, peksu ja kiviloopimise. Samas ma ei tea, pole kogemust, kas on tõesti nii nagu Lisette kirjutab, et ahistatakse. Ahistatakse palju. Ja see ahistamine ajabki tänavale. Mina ei ahistaks. Sestap ei mõista ma seda asja ilmselt lõpuni. Samas ahistatakse ju paljusid. Lastega emasid tööle võtmisel. Pakse inimesi tänaval, poes ja tuttavate seas. Prillikandjaid ujulas ja koolis. Vaeseid inimesi igapäevaelus. Puudega/hälbega inimesi kõikjal ja pidevalt ja nemad ei saa enda olemust varjata või sellest mitte rääkida. Aga nad ei tule tänavale. Ja asjad muutuvad tasapisi, ilma kärata. Aga ikka muutuvad. Ma tean, ma ei mõista seda, miks tuleb enda seksuaalset kuuluvust demonstreerida. Aga mind ei saa ka panna seda sunniviisiliselt mõistma, väites, et see on ainus lahendus. Laste teema on muidugi tundlikum. Samas ei näe ma mingit põhjust, miks ei võiks. Kui inimesed inimestena on sobivad vanemateks (ja ma ei hakkaks siinkohal vaidlema teemal: sünnitavad vanemad on vähem vastutustundlikud kui lapsendajad). Aga näide bioloogilise vanema surma korral lastekodusse saatmise ja elukaaslasele hooldusõiguse mitteandmise kohta tundub olevat natuke ülepaisutatud. Palju selliseid juhtumeid ikka on. Ja kas on mõni konkreetne näide? Tuttavat sots.-ja lastekaitsetöötajad, mis siis tehakse sellisel juhul? Enda identiteediga on nii, et internetist tegelikult seda ei leia. Vähemalt mina mitte. Ju ma ei ole siis piisavalt kaasaegne. Mugavusi armastan, räägin ja vaikin teemadel, millest midagi arvan. Millest ma ei arva, sellest ei mõtle sügavuti, sest olen mugav. Sest mulle on teised asjad olulised. Ja nii tark ma ka ei ole, et sadade arvamuste seast seda Õiget otsida. Minu jaoks peab see õige tulema ikka enda seest. Minu väärtushinnangud kujunevad koos minuga, minu elu igas tahus. Ma ei taha püüda olla olemise pärast. Kuigi ma räägin rääkimise pärast, vahel. Võõrastest mõtetest võtan mõtteid, millest mõelda. Seda teen ka reaalelus inimestega rääkides, lugedes, kuulates. Segased, poolikud mõtted. Aga mu lihtne elu on tänu Ematehniku blogile veelgi lihtsam. Blogimaailma huvitavad arutelud tuuakse lausa kandikul kätte...:)

2006-12-26T21:48:00.000+02:00

Te ainult vaadake kui ilus!!!

Uusaastasoovid vana-aasta lõpus (aianduseri)

2006-12-26T19:18:00.000+02:00

Mida ma tahaksin uuel aastal: Siit ma valiksin peaaegu musta liilia. Siis ma tahaksin, et martagoni liilia kasvama läheks. Seda, et ta esimesel-teisel aastal õitsema hakkaks, ma ei loodagi. Sellelt lehelt valiksin ka midagi. Näiteks Monte Negro. Võiks proovida ka juurikate-seemnete tellimist välismaalt Sellel lehel on hulk ahvatlusi. Peaks oma lillemajandust rohkem maale korraldama. Ehk siis vanad olijad ja laiutajad maale, linna aga uued ja poputamist vajavad. Kompostihunnik oleks ka vaja reorganiseerida. Rohkem läbimõtlemist vajab minu lillhernearmastus. See tähendab läbimõeldumat toestust ja esitlusvõimalusi. Siit ei ole mõtet ilmselt lillherneid tellida. Eestis tundub värvivalik päris hea olevat. Aga võibolla siiski. Riia turule tahaks kevadel lillejuurikaid ja-taimi ostma minna. Lätlased on ju tuntud oma päevaliiliate, liiliate ja iiriste kasvatamise poolest. Neil on, tõsi küll, hulk sooje päevi aastas rohkem, aga ikkagi - äkki õnnestub sealseid kaunitare ka meil kasvatada. Pealegi pole minu lemmikud eriti nõudlikud. Rooside koha pealt loodan, et talv ei tee mu potis talvituvatele roosihakatistele liiga. Ja et budleiad, elulõngad ja viinamarjad ka vastu peavad. Ja veel soovin, et teised harrastusaiandusblogijad Anu ja Ematehnik näitaksid ka uuel aastal oma pilte. Ja Maarja võiks Sloveenia kauneid aedu ja ilusaid taimi näidata. Ja pildistavaid aiandusblogijaid võiks üldse rohkem olla...

2006-12-26T19:17:00.000+02:00

J mängib nuppudega jalgpalli: "... kõik olid väga imestunud kui Mart Poom mootorratta välja võttis.... ...Kõik võtsid välja püstoli välja arvatud Mart Poom ja mina.... ....Kui ma suusastaadionile jõudsin, oli seal ainult Mart Poom, kes oli väga õnnetu ja ütles, et oli suusad unustanud jalgpalliväljakule..."

2006-12-23T12:53:00.000+02:00

Ega jõule veel jõuluks tee prisked praed ja rasvased kapsad. Ei seegi kui kuuse alt mitu kopsakat kinki napsad. Jõulutagi on kringleid ja kinke, jõulutagi on üllatust. Jõulud pühadeks sinule teeb see, et hing kogeb ülevust. (Milvi Panga) Kallid sõbrad! Ma soovin teile kõigile mõnusaid, armsaid ja hinge minevaid jõulupühi! Heidi

2006-12-23T10:37:00.000+02:00

Tahaks endale meeldejätmiseks kirja panna, et õige kombaineri puhul võin ma vabalt ka naistraktorist olla.

Niisiis...

2006-12-22T14:45:00.000+02:00

SKS on nüüd minu jaoks ametlikult lõppenud. Oravake on minu tehtud kingituse kätte saanud. Sall on kootud bordoopunasest Jilist . Otstesse kudusin Halliste kindakirjadest võetud kassikäpamustri. Mustririba teisele poole on õmmeldud ühevärviline kootud riba, et varjata lõngajookse. Selline kootud riba teeb salli muidugi otstest raskemaks. Aga see eest annab võimaluse kanda salli ka teistpidi, ühevärviliselt. Mõtlesin ühevärvilisele poolele tikkida peale pärleid. Et oleks nagu 2 salli ühes. Aga loobusin sellest pärlite mõttest, et äkitsi Oravakesele sall ei meeldi, siis võib ta selle ära kinkida või mehele anda. Päkapikk on vilditud detsembrikuu Maakodus ilmunud Maaja Kalle õpetuse järgi. Kaktused on kah nõelvilditud. Pakki panin veel apelsini-javeelmiski lõhnalise seebitüki, üllatusmuna, Oravakese komme ja kassitoitu. Ja tegelikult jäin ma juba tükk aega tagasi vahele. Siis kui Oravakese blogis lõngateemat täpsustades unustasin end anonüümseks märkida. Oh mind küll!!! Teose sünnitusvalusid ja minu kõhklusi oma korrektsuse-osavnäpluse teemadel ma enam meenutada ei taha:P On nagu on.

Järelkaja

2006-12-22T03:05:00.000+02:00

Heade soovide soovijad võlusid mulle mõnusa peo:) Aitäh! Tantsida sain nii palju, et täitsa lõpp. Ja töökaaslaste uusi tahke õppisin tundma. Veini liiga palju ei joonud. Ja ilma prillideta silmi "olevat pool nägu täis". Nagu ma seda ise ei teaks, aga pärast 1o aastat läätsekandmist tunduvad prillid mõnusamad-mugavamad olevat. Lisaks muidugi silmade tundlikuse probleem. Lisaks repsiti mind kolletiivi liikmeks ja koos kaasrepsitavatega tegime vanadele olijatele tagasi. Nii, et igati mõnus pidu oli:) Ja oluline: alati tuleb end põhipidutsejate lauaotsa istuma sättida;)

Pidu

2006-12-21T15:53:00.000+02:00

Täna on siis töökoha jõulupidu. Raporteerin: ostsin pluusi, püksid, läätsed, jumestuskreemi, puudri, huulepulga ja ripsmetušši. Küünelaki oleks pidanud ka ostma, mõtlen nüüd. No, midagi vast kodus leidub. Püksid pean lühemaks tegema, aga võibolla lähen hoopis seelikuga. Uued asjad ostsin sellepärast, et ma siiralt usun kosmeetika vananemisse. Ja minu tundliku nahaga on natuke jama ka. Allergiarohtu ostsin ka. Sest piduroa nimistu oli pikk ja ahvatlusi palju. Meigi teen ise ja juuksed värvin ka kodus. Sest kõik sobivad ajad olid igal pool täis. Juukseid õieti toonin, mitte ei värvi. Ehk kulub see patustamine kiiremini maha. Homme hommikul asume abikaasaga poetretile. Loodetavasti on kl 9 paiku hommikul piiiiisut vähem rahvast. Loodetavasti. Ja koogid-küpsised küpsetan ka homme ära. Täna on toomapäev ja peaksin usinalt koristama. Aga ei jõua, mis teha.

SKS

2006-12-19T20:45:00.000+02:00

Ma olen ikka kohe väga õnnelik. 20 minutit enne sulgemist Postimajja jõudes nägin umbes 50 inimest, kes kõik tahtsid pakke saada-saata või veel midagi teha. Korraks mõtlesin, et eks ma võin ka homme tulla, aga jäin siiski ootama. Sain paki kätte. Ja leidsin sealt nii armsaid asju... Mulle meeldivad väga kõik need asjad, mis pakis olid. Ja mitte ainult mulle... Tegelikult polegi mul eriti sõnu, sest kirjutatud sõnad ei anna edasi minu ülipositiivset emotsiooni. Sokid meeldivad mulle hirmsat moodi! Idee ja värvid on suurepärased. Mees arvas, et nii mõnusad-ilusad sokid, et kanda neid ei raatsi. Aga ma panin need kohe jalga. Parajad. Poisid said mõmmid. Ägedad pidid olema. Mina olen aga heldinud. Et nii tore, et mõlemale, et natuke sarnased ja natuke erinevad. Ja et üldse need mõmmikud ka olid. Selle šokolaadiga on mul puhtjuhuslikult äärmiselt toredad mälestused. Et see Merci šokolaad ilmub minu juurde alati meeldivatel ja meeldejäävatel hetkedel. Natuke kummastav värk. Et sellised kokkusattumised on. Aitäh Sulle, Salasõber! Suur aitäh! Ma arvan, et nüüd võin paljastada ka Sõbra isiku;) Ja selleks on Muhv!!! Muhv ongi see osavnäpp, kelle tööd on mulle juba varem meeldinud ja nüüd olen ma ise tema tehtud varanduse omanik:) Niiiii mõnus!

2006-12-19T14:19:00.000+02:00

Olen siiani olnud rohkem elevil oma SKS-kingituse valmistamise pärast kui mulle tuleva paki pärast. Nüüd on minu koostatud pakk juba kusagil liikvel ja selles asjas enam midagi muuta ei saa. Ja täna tuli teade nr 4616. Muidugi ei suutnud ma vastu panna ja mõistatasin saatja nime järgi, et kes siis. Ma ei tea, kas läks täppi või mitte, aga kui mu oletused blogi ja aliase suhtes õigeks osutuvad, siis olen küll õnnelik. Sest oletatava Salasõbra tööd mulle meeldivad väga. Need, mida blogis näha on olnud. Aga võibolla arvan ma valesti. Mitte, et mulle teiste osalejate tööd ei meeldiks:) Pean nüüd õhtuni kannatama, et järgi saaks minna. Raske on...

Jõulud

2006-12-19T10:41:00.000+02:00

Kui jõulud, siis ka kõik see, mis jõuludega kaasas käib. Küünlad, elektriküünlad. Inglid, päkapikud. Kuulid. Kuld ja kard. Jõululaulud. Kuused. Piparkoogid, jõulukook pähklite, puuviljade ja konjakiga. Küpsised. Sussid aknalaual. Verivorstid ja hapukapsad. Lumi. Kelgutamine ja tumesinine taevas. Puhas tuba. Mandariinilõhn. Glögi. Pohlanaps. Kohv. Ratsuritäht ja hüatsindid. Pähklid ja mandlid. Saun. Olgu või liig, las olla. Ikkagi jõulud.

2006-12-13T23:56:00.000+02:00

Ma olen mingis asjade ärakasutamistuhinas. Ei tea, mitu šampooni inimesel tavaliselt on? Minul on praegu 6. Ja siis veel 4 erinevat palsamit lisaks. No ja mõned juuksemaskid ka. Lubasin millalgil, et enne uut ei osta, kui vanad ära kasutatud. Nii ma siin vaevlen. Hambapastasid on nt 4. Jäänukid hambarstist ämma toodutest ja enda ostetutest. Pudruhelbed kapist olen õnneks juba ära kasutanud. Muidu oli seal ka mingi 5-6 erinevat pakki. Erinevate realiseerimisaegadega. Ja siis jahusid. Nt tatrajahu. Mitmelt erinevalt tootjalt. Lõngamajandust ma ära ei suuda kulutada. Kuidas ma ka ei püüaks. Ikka on kiusatus osta uusi. Aga nüüd leidis Ematehnik vabanduse: ma ka kogun lõngu! Ja viimasel ajal pärleid ka. Ja Helmehaldjas saatis mulle kingituse, mille üle ma rõõmustasin. Väga. Tore on üllatusi saada. Ja neil on igasugu uusi ja huvitavaid asju müügil. Ah. Õnneks ei ole raha. Aga kui tuleb, siis on ostmiskihk suur. Loomingulisust võiks rohkem olla. Aga seda ei müüda.

2006-12-13T22:46:00.000+02:00

Cairbre kirjutas vanadest ja uutest asjadest. Ja seepeale ma läksin ja otsisin omad vanad Luminali kassetid üles. Mäletan kui uhke ma olin, kui olin ära lahendanud šifreeritud kirja "Ainult rottidele" kassetiümbrisel. Praegugi on seal, kergelt küll tuhmunud, harilikuga märgitud tähed. Kuidas see oligi, ma tunnen kedagi, kes tunneb kedagi... ;)

2006-12-12T10:21:00.000+02:00

Nõme lugu. Ja ma ei mõtle selle all rohkete kirjavigadega artiklit, vaid loo sisu. Et inimesed ei püüagi end teiste inimeste asemele panna. Mina muidugi olen kaldtee poolt.

Raamatud

2006-12-11T18:11:00.000+02:00

Raamatukogust koju saabudes olen tavaliselt kergelt joobunud. Ootusärevusest. Tahaks kohe hakata lugema. Kõiki võetud raamatuid. Mida rohkem raamatuid loetud, seda suurem tülpimus saabub. Alles on jäänud need raamatud, mis ei olnud ikka nii huvitavad. Või ei sobinud sellel hetkel mulle. Või - mille lugemiseks hindasin end üle. Tülpimus kaob sel hetkel, kui ma laon raamatuid kotti, et neid tagasi viia. Siis on kõik otsustatud. Õnneks saab nüüd raamatukogudest võtta -50 raamatut. Väga mõnus. Ja Lutsus saab riiulitelt ise otsida, Ülikooli omas ka. Rohkem kui enne. Olen raamatusõltlane. Tegelikult küll lugemissõltlane.

2006-12-08T23:27:00.000+02:00

Õpetajate toast saab osta igasuguseid asju. Olen näinud müügil mett, maisikrõbuskeid ja seesamileivakesi ja mingit hobuste määret, mis aitavat jube hästi liigesevalude korral. Täna sai osta vorsti. Ma ei mäleta täpselt oli see hirve-metssea või hirve-põdra. Täitsa maitsev oli. Ostsin täna hunniku eestikeelseid ajakirju. Kokkuvõttes midagi uut nagu polnudki. Mäletan küll, et eelmisel aastal lubasin, et enam ei osta jõulu-erinumbreid, aga näe, läksin alt. Eilne Svjata Vatra ja Vägilaste kontsert oli tore. Eriti Svjata Vatra osa. Järgmisel nädalal peaks esinema samas Külm Mai. Mida võiks ka vaatama-kuulama minna. Genialistide Klubi on mõnus koht küll. Eriti kui istumiskoht juhtub hea olema.

Datlikook

2006-12-06T22:09:00.000+02:00

Jõulupeol võlus Ülle kõiki imemaitsva datlikoogiga. Mulle jäi meelde tõik, et datleid tuleb koogitegemisel keeta. Ja täna, puhtjuhuslikult, jäi mulle silma datlikoogi retsept, kus datleid tuleb keeta. Allikas: Saiad, pirukad, koogid. Äkki on sama? Datlikook 200gr kivideta datleid 150-200gr suhkrut 1 1/2 klaasi vett 2 tl vanillsuhkrut 200gr margariini 2 muna 300gr jahu 2 tl küpsetuspulbrit Vormi määrimiseks võid, riivsaia. Datlid keedetakse vee ja suhkruga pehmeks (paksuks võideks). Margariin vahustatakse, lisatakse ükshaaval munad, vanillsuhkur, jahutatud datlipüree ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Taigen pannakse ettevalmistatud koogivormi (rõngasvormi) ja küpsetatakse mõõdukas kuumuses 50-60 minutit. Täna ma seda kooki teha ei proovinud. Esiteks polnud datleid ja teiseks küpsetasin hoopis piparkooke ja pohlamoosiga piparkoogimuffineid.

Kink

2006-12-06T14:55:00.000+02:00

Kui tartlased oma jõulupidu pidasid, tõi Kajakakene mulle saladusliku koti. Ja see ei olnud väikene kott!!! Algul mõtlesin, et raamatute tellimise värgis on miskit sassi aetud. Et ma ei tellinud ju midagi. Aga kui ma kõige peal üht tuttavat raamatut nägin, siis sain aru, kes mulle selle paki saatis:) Mind lihtsalt poputati selle pakiga!!! Seal oli KÕIKE - minu lemmikkommid, marmelaadiga. Šokolaad, tee, küünal, vineerkarp, kleepsud ja ehted. Ehted olid t-ä-i-e-s-t-i minu maitse järgi: punase ja mustaga kõrvarõngad ja pross. Täiesti täkkesse kink. Ja ootamatu:) Aitäh, veelkord! Aga jõulupidu oli armas. Ei olnud kisa-kära, rahvas oli vaiksem ja ei lõõpinud nagu tavaliselt:P Hardaid hetki küünaldega ei olnud. Aga oli niisama mõnus lobada. Ja inimesi näha. Minu poolt läks jõuluvana loosikotti selline kink.

2006-12-02T23:32:00.000+02:00

Märgime siia ära, esimene komm K soki sisse (kuna sussi ma ei leidnud üles). J-le ka. Peaks mehele sokutama ka midagi sussi sisse, las ehmatab.... ;P Your Tube mängib Preslyt.

Pidu

2006-12-02T20:46:00.000+02:00

Mul on emotsioonid absoluutselt laes. Marion!, kurivaim!!!!! Aitäh!!!

2006-12-01T22:30:00.000+02:00

On olnud kiired päevad. Palju pisiasju ja pisut suuremaid asju on vaja ära teha ja korda ajada. Paar päeva on kulgenud tempos: hommik, lapsehoidja, asjaajamised, töö, peatus kodus/noorema lapse lõbustamine, mehe ja poja koju saabumine, "vahtkonnavahetus" ja siis kuhugile välja. Eile näiteks Johansonide kontserdile. Kontsert oli tore. Aga mul on praegu vist periood, kus selliseid laule tahaks kuulata üksi. Midagi tehes ja omi mõtteid mõeldes. Kodus. Nagu Tättetki. Vahetu elamus on muidugi emotsionaalsem. Aga kodune mõnusus tundub praegu olulisem. Ilm on ääretult soe. Aga pilved on nii tinarasked ja rusuvad. Ma tahaksin lumevalgust.

2006-11-29T17:57:00.000+02:00

Anu oli selline kena tüdruk ja tuletas mulle meelde, et nooruses sai Noorusest valitud luuletusi musta kaustikusse ümber kirjutatud. Üks lemmikutest, autor Andres Aule. ka siis kui mu telefon streigib & möödunu maik on veel suus ka siis ole mureta baby ma helistan sulle kell kuus las keskjaamas toimuda streigid või sinul las number on uus ka siis ole mureta baby ma helistan sulle kell kuus ka siis kui sul seljas on kleidid & sul on ehk suudlused suus ka siis ole mureta baby ma helistan sulle kell kuus ka siis kui ehk tusatseb veidi tead see sinu kallim see uus ka siis ole mureta baby ma helistan sulle kell kuus ma helistan siis et ma streigin kuid põhjus on hoopiski muus et enam ei kohtu me baby ma helistan sulle kell kuus Madis Hint kirjutas ka ägedaid luuletusi: Ümber vaia ketikoer tiirles. nii elas ja elu ta vaevalt vaid talus iialgi välja ei näidanud valu, ei näidanud välja, kuid sisimas piinles. Tilkhaaval sappi kogunes hinge kord tähtede poole tal avanes koon "Lõpp sellel kõigel!Revolutsioon!" ja nüüd teeb ta teistpidi ringe. Veiko Belialsil oli selline, mulle ääretult meeldiv, luuletus: Toas rippus köis, ta otsas oli silmus. Tuul puhus, pani köie liikuma. Üks võõras mees siis sinna tuppa ilmus. Pea pani silmusesse, hakkas kiikuma.

Kleidid?

2006-11-28T14:21:00.000+02:00

Täna tabas mind mõte: mida pannakse selga jõulupeole? Ma pole kunagi käinud suurtel töökoha jõulupidudel. Aga tuleb välja, et nüüd on lausa mitu plaanis. Vaat siis, tööl käiva inimese raske elu:) Aga mida siis pannakse? Kleidid? Seelikud, pluusid, püksid? Raskem küsimus on see, et kust neid saab... Ja siis on veel soengud ja uus huulepulk ja ripsmetušš ja millised kingad panna. Peab mõtlema hakkama.

2006-11-27T21:43:00.000+02:00

Ostsin mina mitu nädalat tagasi Maarjale autasulõngad ära. Punasekirju Emmebi lõng Vogue. Koostis: 40%mohääri, 40%dralonit, 20%villa. Itaalia lõng. Kootakse varrastega 4-4,5nr. 50gr=150m. Karvane, kohev, aga kaelasalliks võibolla mõnel torgib. Siis oli mul töö tähtaeg ja kaitsmine. Ja siis jäid poisid haigeks. Ning Postimajja ma pakki saatma ei jõudnud. Samas kogu aeg ma hirmsasti muretsen, et kas sobib ja meeldib. Ja, et äkki tahab Maarja tast salli teha, aga vahest torgib või midagi. Mulle endale see lõng meeldib, värv ja olemus. Hästi. Siis käisin täna enne tööle minekut lõngapoes. Vaja oli. Ja väljusin kahe uue tokiga Maarja jaoks. Roosa ja pruun. Selline pruun, mis on...eee.. natuke lillakas või on see šokolaadipruun? Roosa on pisut leebem, kui praegu pildil tundub. Selline tavaline roosa-roosa:) Aasaline Alvita Protea lõng. Koostis: 8%mohääri, 30%villa, 62%akrüüli. Kootakse varrastega nr 5-6. 50gr=100m. Ütleksin, et sallilõng või servalõng. Võibolla ka mütsilõng. Ega see kerge pole. Tahaks ju, et meeldiks. Samas ei taha mingeid tavalisi ühevärvilisi osta või väga värvilisi. Niisiis, Maarja. Sul on valida. Kumba paari Sa tahad: punast või roosat-pruuni. Või lähen uuesti lõngapoodi?

2006-11-23T20:59:00.000+02:00

Mulle meeldib pistaatsiapähklitega halvaa. Eriti koos sidrunimahlaga.

2006-11-22T14:07:00.000+02:00

On mõningaid sõnu eesti keeles, millest ma ei saa aru, miks neid peab just nii kirjutama. Näiteks mõttetu. Enamiku inimeste puhul kõlab hääldamisel esimene t häälik pikana ja seetõttu võiks teda kirjutada ühekordse tähega. Aga kusagil on otsustatud, et peab kirjutama 2kordse tähega. Samalaadne asi on sõnadega kaan/kaas ja küün/küüs. Miks ei võiks olla mõlemad variandid käänamisel õiged? Suur osa inimesi (võibolla sõltub see sünnipaiga murdelisest eripärast ja muidugi ka eesti keele õpetajast:P) kasutab nagunii loomuomasemat varianti. Muidugi on veel need -lik ja -likkus ning nende käänamine. Mulle endale meeldivad sõnad kefiir ja mehaanika. On ilusti kokku lepitud, et neid võib kirjutada kahte moodi ja kõigil on lihtsam. Üks mõnus raamat, mis mulle meeldib ja mis mind on ikka aidanud, on Ester Repnau "Eesti keel. Grammatika". Miniteatmiku vormis.

2006-11-20T01:12:00.000+02:00

Mina olen muidugi see inimene, kellel on alati mitu asja korraga käsil. Käsitöös teen ma alati mitut asja korraga. Et see, mis on suur ja ebamugav kaasas tassida, nagu praegu mehe kampsun, on kodus teleka ees kudumiseks. Salasõbra värk on pisem, seda saab ämma pühapäevasele õhtusöögile kaasa võtta. Siis on veel kudujate kooskudumised, kuhu ma igasugu erinevaid pisiasju või -motiive kaasa vean. Üldiselt ma mitut raamatut korraga ei loe. Praegu aga küll. Hakkasin lugema ühe oma lemmiku Iris Murdochi Liivalossi. Tundub hea olema. (Meri, meri on siiski mu vääramatu lemmik.) Aga siis tuli koristamise käigus välja, et olin juhuslikult ka ühe õudusjuttude raamatu laenanud: Kanoonik Alberici väljalõiked, M.R.James. Ja siis hakkasin eile seda ka lugema. Päeval lugesin ühe jutu. Põnev. Aga kui ma öösel üksi ärkvel olles teist juttu lugesin, hakkas nii kõhe, et panin jutu lõppedes raamatu käest ja lugesin enne uinumist ühe peatüki Liivalossist. Ja õudusjuttude raamatu panin igaks juhuks mitme teise raamatu alla. Vot nii jubedad lood on selles raamatus.

2006-11-18T19:35:00.000+02:00

Täna koristasin raevukalt terve päeva. Saast minema! Peast ja toast. Läks ka korda. Täitsa naljakas, kõik on üle pika aja täiesti puhas. Jõulueelne suurpuhastus on peaaegu tehtud:) Vahetasin kardinad ja koristasin kapipealsed. Kapid seest ka. Raamaturiiulid. Viskasin mõningaid asju ja mõtteid minema. Milleks kõik see kraam mulle? Pole vaja. Aga nüüd on plaanis ahjukartulid ja lihapirukad. Ja võibolla väike vein või õlu. Ja raamat või film.

SKS

2006-11-16T14:50:00.000+02:00

Vaikselt ikka edeneb. Tahaks novembri lõpus posti panna. Huvitav, kas käest kätte ei tohi anda? Tore, et inimestele erksad värvid meeldivad;) Endal lõbusam teha. Poisid mängivad kalapüüdmist: K (2a): Vaata venna, mis kala see on? J (5a): See on haug, ei tavaline särg, ei selgub, et see on kilu hoopis!

2006-11-14T21:44:00.000+02:00

2006-11-13T09:42:00.000+02:00

Mulle kohutavalt meeldivad karbid. Tiimaris on praegu müügil selliseid puust karpe. Algul mõtlesin, et ostan niisama, aga siis nägin kusagil soome blogis, kuidas samasugusele karbile oli peale tehtud lill. Ilmselt salvrätitehnikas. Ja siis tegi Maarja ka veel samas tehnikas asju. Niisiis ostsin Skizzest laki ja Tiimarist karbi ning salvrätikud ja tegingi. Algul mõtlesin ainult ühe kimbu lilli peale panna. Aga siis tundus, et kogu karp katta on ilusam. Kaane katmisel on kaval võtta abiks purk, mille peale kaas panna, et külgi ja tagasikeeramist saaks kergemini teha. Sest salvrätik kipub lakisena kergesti näppude külge jääma ning rebenema. Muidu tegin osade kaupa. Kaas, siis pool karpi. Pärast külili kuivamist teine pool karpi.

2006-11-11T14:55:00.000+02:00

Näe, sõber tegi siin vahepeal nalja. Nali sattus aga olema minu jaoks hoopis teisel hetkel. Nii need asjad kokku jooksid. Nüüd selgus majas ja plats puhas:)

2006-11-09T16:14:00.000+02:00

Ühel tuisusel päeval, kui ma kesklinnast tööle läksin, mõtlesin heldimusega Ematehniku kübarate peale. Eile heegeldasin hasartselt iga vaba hetke. Ja õhtul tõdesin, et kahjuks ei sobi mulle 20-30ndate stiilis pottkübarad. Nii, et peakatet mul ikka veel pole.

2006-11-07T13:20:00.000+02:00

Ma ootan sellist aega, kus ma ei tee mitut asja korraga. Praegu läheb iga vaba hetk teaduse tegemisele. Õnneks olen praegu graafikus, mis on ju tegelikult tore. Samas tahaks käsitööd teha nii, et mõte saaks settida ja olla. Sain eelmisel nädalal K kindad valmis. Tegin täiesti tavalisest maavillasest, pöidlaaugust ülespoole kudusin kahekordse lõngaga. Liannis oli kliendikaardi omanikele Cortina lõngade ostul 15% soodustust. Mõtlesin 48 tundi, nagu soovitatakse, ja ostsin ära. Enamus aega mõtlesin muidugi, et pean ikka kindlasti seda lõnga ostma:P Mõtisklen veel teemal, mis neist saab. Kõik pildistavad oma armsaid kasse. Mul kassi ei ole. Midagi ikka kaamera ette sattus: kinnaste omanik vannis.

2006-11-03T20:34:00.000+02:00

Täna tundsin jälle, et vähe on õnneks vaja. Pärast lõunaund tahtis Kaarup ilmtingimata minu peal/süles veidi pikutada. Ise unesoe ja natuke torssis. Jürgen puges oma tekiga mulle külje alla. Nii me seal olime. Kaks blondi siilipead minu kaisus. Akna taga hämardus ja tamme tagant paistis järjest kõrgemale tõusev täiskuu.

2006-11-03T19:27:00.000+02:00

Selle nädala menüü on igati ontlik olnud. Pelmeenid ja mannavaht. Pannkoogid moosiga. Pikkpoiss riisiga. Supp ja saiavorm. Täna siis küpsetatud ribid ja õunakook. Homme on verivorstid ja .... Magustoitu pean veel mõtlema. Kõik kirjutavad oma kassidest. Kunagi oli meil ka kass. Nublu. Triibuline, läti verega. See oli siis kui me kahekesi elasime. Või õigemini kolmekesi. Nups oli äärmiselt tore ja mõistlik kass. Hiire püüdmises kõva käpp. Ajas omi asju, mõnules koos meiega. Vaba loom. Siis, kui laps sündis, oli Nublu üllatavlt hoolitsev. Nuttu või viginat kuuldes kurrus ja käis ümber lapse ning tahtis end ümber tema keerata. Nagu oma poegade puhul. Poegi oli 3 pesakonda. Said kõik kenasti ära antud. Üks neist elab siiani ämma-äia juures. Ühe pesakonnaga läks nii, et Nups sünnitas nad minu sünnipäevapeo järgsel hommikul. Meie väike elamine oli tihedalt just ärganud inimesi täis. J, kergelt oma harva olevas pohmellis, põõnutas veel voodis, kui Nublu talle kaissu puges ja poegima hakkas. Väikestel külalistel oli rõõmu laialt. Tihti sa ikka näed, kuidas kass poegib. Panime Nublu magama, kui selgus, et meie aastane laps on allergiline. Hirmus kahju oli. Aga kuhu me ta ikka andnud oleksime? Looma niisama solgutada. Ei. Ma ei tea, kas ta oleks saanud olla samamoodi nagu meie juures. Või kas talle oleks seal meeldinud. Alles ka ei saanud jätta. Minu mure lapse tervise pärast oli suur ja ma ei tahtnud oma armsat kassi hakata vihkama selle pärast, et ta on kass. See on kummaline, kuidas ma vahel ikka tema järele igatsen. Isegi nelja aasta tagant. Hea kass oli.

2006-11-03T13:05:00.000+02:00

SKS-i tegemine on tore. Erkoranž ja kollane rõõmustavad praegu silma;)

2006-11-03T12:49:00.000+02:00

Mu pea on praegu poolik. Mõtted ei hoia end kokku ja jooksevad laiali. Kõik jääb pooleli. Sest lõpus on hargnemine nii suur. Oh tule juba, päästev rutiin!

2006-11-02T21:28:00.000+02:00

Täna käisime lõpuks Ahjal ära. Katsin kõik: elulõngad, roosid, budleiad ja lavendlid. Ja viinamarja ka. J võrgutas puid, et kitsed neid talvel ei sööks. Luiged läksid. Kluugutades ja kolmnurgas.

Blogid

2006-11-02T20:41:00.000+02:00

Mulle meeldivad: - lõbusad blogid, - armsad blogid, - blogid elust enesest, - ilusate piltidega blogid, - sisutihedad blogid, linkidega nagu on Mannil, - lühikeste nutikate sõnavõttudega blogid, - fantaasiaküllased blogid a´la rein purpur ja jubejuss (olen siiski korralik ja lameduste peale kirtsutan nina:P) Mõne inimese isiklik tundmine teeb blogi mõnusamaks (juhul kui see on veel võimalik), mõne puhul on reaalsus teistsugune. Mõnikord on üldiselt mittemeeldivas blogis toredaid mõtteid. Selle, millised blogid mulle ei meeldi, ma kustutasin ära. Sest positiivsed mõtted tekitavad positiivsust:)

November

2006-11-01T16:39:00.000+02:00

Seoses pimeda ja halli novembri saabumisega peab ise rõõmsam olema. Nii, et rohkem tobedusi, mõttetut rõõmsameelset plära ja lõbusaid olemisi. Tõsidus käigu seenele.

2006-10-31T14:53:00.000+02:00

Miks peavad raamatud kandma uhket pealkirja "........... entsüklopeedia". Täielik maania (võib olla isegi mania grandiosa?). Väike ülevaade silma hakanud raamatupealkirjadest (ei lingi): ebausu entsüklopeedia, rooside entsüklopeedia, hobuste entsüklopeedia, fantaasia entsüklopeedia, maailma toiduainete entsüklopeedia, helmesehete entsüklopeedia. Minu lemmik on muidugi: "Väkk! Vastikute asjade entsüklopeedia". Samasugune sõna väärkasutamine toimub "piibliga": kudumise piibel,pildipiibel, pinnatekstuuride piibel, koeratõugude piibel, paeltikandi piibel, ristpistemotiivide piibel ja nii edasi ja nii edasi. Vaatame siis lähemalt: Piibel- (biblia kr.keeles raamatud) 1) ristiusu pühakiri, koosneb Vanast ja Uuest Testamendist; 2) juudi pühakiri, Vana Testament. Samalaadselt võiks ju lasta välja raamatu pealkirjaga: Kudumise Koraan. Koraan - (ar. qur`an raamat) muhameedlaste pühakiri. Ei meeldi mulle selline asi.

2006-10-29T21:33:00.000+02:00

Täna ei jõudnud jälle Ahjale roose katma. Süda vaevab, aga vast nad peavad veel veidi vastu. Lavendlipotid ka. Tuleb, tuleb. Lund varsti. Asusin salasõbra kingi kallale. J suurema kampsunit harutasin jälle natuke üles. Ma pole vist kunagi ühtki asja niipalju üles harutanud. Nüüd teen kõige labasemad otsapandud käised ja kogu lugu. Eelmisel nädalavahetusel viltisin nõelaga paar palli. Pesumasin loksutas nad täitsa mõnusalt tihedaks. Pilvelammastelt ostetud villaloor ei andnud värvi ega midagi. Avastasin, et Tiimaris müüakse päris asjalikke ehete valmistamise komplekte. Värvivalik on muidugi noortele tütarlastele sobilik. Aga võibolla peaksin käima hoopis vana ütluse järgi: mida vanem eit, seda roosam kleit. Pärlid siis antud hetkel.

2006-10-27T11:07:00.000+03:00

Täna pärast Boili, Mägi ja Johansoni esinemist jalutasime koju. Sügisöö on ikka vinge. Vihmasajul on oma võlu, aga ka selline kuiv tuuline lehtikeerutav ilm on mõnus. Ja pisut õõvastav. Jalutades arutasime laste üle. Mured muidugi põhiliselt või konstanteeringud - et on jah sellised lapsed meil. Tegelikult on mul alati kellestki lähedasest rääkides tunne, et ma teen neile liiga. Et oma mõtteid sõnadega kellelegi edasi andes ma justkui riputaksin lähedastele sildi külge "On selline". Mulle ei meeldi see tunne. Sestap proovin oma mehe, laste ja muude kallimate inimeste mulle mitte meeldivaid külgi teistega mitte arutada. Aga vahel on vaja. Üksi mõtled ju jumal teab mida. Ma tegelikult tean, et meie jutt jääb sinnasamma, sellesse õhtusse. Iga uus päev muudab ju inimesi ja lapsi. J suurem ütles hiljem, et väiksem on täpselt selline nagu tema lapsepõlves. Seda räägib ämm ka. Aga ma kipun seda ikka ära unustama. Nüüd on J vanem ju päris kena inimene:) Minu kohta öeldi tavaliselt, et ei püsi pudeliski paigal. Aga muidu arvan, et varsti on lund oodata.

2006-10-25T11:32:00.000+03:00

Õhupallid

2006-10-24T22:59:00.000+03:00

Juba olen mõtetes jõuludes. Kuulan Tube-s üht jõululaulu ja sain kätte ühe kingituse toormaterjali. Sel aastal on poisid juba nii suured, et pean korralikult läbi mõtlema, millise traditsiooni ma oma perele kujundan. Ettevalmistused ja muu säärane. Sest on ju vastutus mälestuste ees. Minul on lapsepõlvest väga head mälestused. Õnnelik lapsepõlv oli meil. Isa tegi meile värviliste tulede ja muusikaga jääkaruselli ja sõitsime suuskadega traktori taga sleppi ja jõulude ajal toodi õled tuppa ning sinine ehtekuul valgete õitega tundus olevat jõulupuu kaunim ehe. Vara, ma tean. Aga olen poiste pärast põnevil. Emaks kasvamine, mis teha.

2006-10-23T16:21:00.000+03:00

Ah neid värve, mis praegu looduses on! Sel sügisel, tõsi küll, mitte just palju. Kuiv suvi ja vähesed külmad on värvinud puulehed enamasti kollaseks. Punast on vähe. Aga eks igal aastal isemoodi. Nädala pärast algab koolis vaheaeg. See annab juba sel nädalalgi tunda - toimuvad sügismatkad ja tunnis teen rohkem kordamist. Eks uuel veerandil uue hooga.

2006-10-19T21:09:00.000+03:00

täna ei olnud kõige toredam päev minu elus.

Vana tammepuu

2006-10-18T22:04:00.000+03:00

Idee Las Vegasest;) Sama laul, esitaja kindlalt Tony Orlando

Vihm

2006-10-18T16:05:00.000+03:00

Kui te pole veel tähele pannud, siis täna sajab. Järelejätmatult. Lähed uksest välja, sajab. Sajab seni kuni linna kõnnid. Sajab, lähed ühte poodi. Tuled välja, sajab. Kõnnid raamatukokku, sajab. Tuled pooleteise tunni pärast raamtukogust välja, sajab. Lähed allalinna, sajab. Kuna sajab, siis sõidad bussiga koju. Üks tänavavahe kõndida. Sajab.

2006-10-17T13:29:00.000+03:00

Täna mõtlen naistest. Huvitav, kas mees olla oleks kergem?

Ökofestival

2006-10-17T10:13:00.000+03:00

Laupäeval käisime kogu perega Põlvas Ökofestivalil. Kohale jõudsime kl 11. Rahvast oli niipalju, et uksest sai sisse, aga edasi tuli enamasti trügida. Mina olin eelinfo põhjal lootnud, et saan osaleda seentega värvimise ja ketramise töötoas. Aga tegelikuses olid need töötoad pigem boksid, kus näidati mõningaid töövõtteid ja milles pikemalt sai osaleda umbes 4 inimest. Ökoloogilised asjad oli sellised... tavalised. Kui oled sellest asjast varem lugenud ja enamus uudiseid tuleb nagunii koju kätte, siis on raske midagi erilist näha. Maaja Kalle tegi viltimise töötuba. Nägin esimest korda tema tehtud asju nö silmast-silma. Ikka väga ilusad asjad. Mulle meeldivad loomingulised inimesed, eriti sellised, kelles on sisemine sära. Ja Maaja Kalles on. Loodusmuuseumi teadurid värvisid seentega lõnga. Sain teada, et selleks, et verevast vöödikust lõngale ilusat tumedamat punast värvi saada, tuleb lõnga ja seent võtta võrdsetes kogustes. Ja eelpeitsida maarjajääga. Maarjajääd saab osta ka koolide keemiavahendeid toovast firmast ("Total"?). Aga sealt ostes on 100gr hind 170.- või pisut rohkem. Kõik sellel pildil olevad lõngad on seentega värvitud. Festivali üks toredamaid asju oli see, et oli organiseeritud lastehoid. Lapsed olid lasteaiatädide hoole all ja vanemad said rahulikult ringi vaadata. Kogu üritus oli tasuta. Ja õhtul oli Jääääre kontsert. Meie tulime aga Kaarupi lõunaune ajal koju.

2006-10-16T18:49:00.000+03:00

Nii armas

2006-10-16T18:31:00.000+03:00

Greenpeace laevast oli mõni nädal tagasi artikkel. Juba siis üllatas mind pildiallkirju lugedes üks asi. Ma ei suuda kuidagi aru saada, miks töötab Greenpeace laeval prügisorteerija. Kas tõesti ei suuda roherahulased igaüks ise prügi sorteerida? Nüüd seoses Ökofestivaliga tuli see mulle jälle meelde. Ja ma ikka veel imestan.

Kõrvitsakoogid

2006-10-15T15:01:00.000+03:00

Tegelikult on originaalretsepti pealkiri "Vaarikakoogid" ja algretsept pärineb Pereköögi 3/2004 vihikust. Vaarikakoogid on Rootsis väga populaarsed ja neid sobib ka külmutada. Mina asendasin vaarikamoosi kodus olnud kõrvitsa-ebaküdooniamoosiga ja jätsin vaniljesuhkru ära. Samuti tegin ma ettenähtud 20 tüki asemel 12 tükki ehk koogid said siis paksemad. Aga olid ikka väga head, nii, et alla 2kordse koguse teha ei maksa;) Kõrvitsakoogid sobivad piima-ja munaallergikule. Kõrvitsakoogid 200gr margariini + õli (ehk siis toasooja võid) 1 dl suhkrut (1sl vaniljesuhkrut - jätsin ära) 1 tl küpsetuspulbrit 4 dl nisujahu 1 dl kõrvitsamoosi (paksemat vaarikamoosi) paberist muffinivorme Vahusta rasvaine suhkruga ühtlaseks vahuks. Sega jahu küpsetuspulbriga ning sega vahu hulka. Vormi tainas pikaks rulliks, keera toidukilesse ja pane tunniks külmkappi. Lõika rull 20ks enam-vähem ühesuuruseks tükiks ning pane need muffinivormidesse. Vajuta pöidlaga igasse tainapalli väike süvend ning tõsta sellesse 1 tl moosi. Küpseta ahjus 175kraadi juures 12-15 minutit.

2006-10-13T00:44:00.000+03:00

Manni blogis oli postitus. Ja nüüd on mul selline asi. Asi käib kaela ja on tikutoosi pikkune, kuid pisut laiem. Tehniline info: veneaegsest hallist mulineest 1,75nr heegelnõelaga heegeldatud motiiv, millele on peale heegeldatud punaste kaasaegsete mulineedega suvalisi ringe nii motiivi aukudesse kui lihtsalt peale. Väikesed pärlid on käsitsi peale ja külge tikitud.

2006-10-12T00:01:00.000+03:00

Mõnikord ma lihtsalt rõõmustan, et elu on mind nii toredate inimestega kokku viinud.

Kõik aias

2006-10-11T12:34:00.000+03:00

Käisime Anuga teatris. Vaatasime tükki nimega Kõik aias. Üldjoontes nõustun täiesti selle arvamusega. Aga natuke pani mind see teema mõtlema ka. Vaimsete väärtuste devalveerumise üle. Mina armastan ka raha. Õigemini seda vabadust ja sõltumatust, mis sellega kaasas käib. Samas kardan, et raha seob. Ja siis ei ole ma enam sõltumatu. Lihtsalt siis sõltun ma teistsugustest asjadest. Ma mõtlen veel selle üle.

2006-10-09T23:07:00.000+03:00

Suur aitäh kõigele võistlusest osavõtjatele! Minu omadussõnade varamu kasvas tänu teile märkimisväärselt. Täna siis loosisime võitja. (trummipõrin) Võitjaks osutus Maarja Igatahes uurisin juba Eesti Posti lehelt, et kuidas Sloveeniasse pakki saata. Tundub üsna tavaline saatmine olevat. Ainult narkotsi ja kergesti süttivaid esemeid ei tohi saata (ma ei tea, kas lõng võib olla kergesti süttiv?). Ja taimi, seemneid ning miski oli veel millega võis tollis probleeme tekkida. Muidu oli ka tore päev. Koolis töötasid lapsed usinalt, tegid hoolega iseseisvalt tööd. Ühe tunni vaatasime Rändlindude videot. Sest ega neil tänapäeva linnalastel õiget ettekujutust lindude rändest pole. Vaadaku siis vähemalt telekast populistlikku filmi. Lastele film meeldis. Ootasin, et tüdivad ruttu, aga ei. Püsisid lõpuni rahulikult paigal. Neljapäeval plaanin nendega zooloogiamuuseumisse ämblikute näitust vaatama minna. Sõit linnaliinibussiga saab ilmselt kerge katsumus olema. Aga õnneks oli plakatil suurelt ära toodud, et erivajadustega lapsed saavad tasuta sisse. Nii, et piletiraha pärast ei pea ma muretsema. Õhtul läksid J-d ujuma. Mina ja K polnud ka papist poisid ning hängisime pisut linna peal. Kõigepeale Liann ja mänguasjapood. Siis Postimajja. Postimajas sain kätte paki Harrietist ja postitasin ühe saladusliku sünnipäevapaki. Lõngavalik pakki polnud eriti hea, värvid mulle meeldisid, aga koostis oli nadi. Ilmselt läheb sellest lõngast kudum ka kergelt topiliseks:( Aga kui on vajalikust lõngavärvist mingi ettekujutus, siis just seda värvi lõngu poes eriti valida ei ole. Nii just see lõng ostetud sai. Vaatame, mis sest saab. Kajaka tehtud vidinatest ajendatuna uurisin Tiimaris värvilisi puupärleid. Õnneks tuli kaine mõistus ruttu nurga tagant välja ja sundis pakke tagasi panema. Sest millal ma ikka neist midagi teen. Siis jalutasime linna peal. Raekoja purskaevul on muutuvate värvidega valgustus ja Rüütli tänava lampide peal saab mõnusalt hüpelda. Siis "väike" maxipitsa ja Hama nuppude ladumine. Ja nüüd magama.

2006-10-09T16:47:00.000+03:00

Lisasin oma bookmarksi blogidesse sisaliku ja susliku.

Lianni lõngad

2006-10-06T20:11:00.000+03:00

Lubasin paarile inimesele pildistada Tartu Lianni lõngu. Et nad saaksid endale meelepäraseid valida:) Siin nad siis on. Viimasel pildil on (ilma selgitava sildita) 100% meriinolõng. Peenike.

Võistlus

2006-10-04T00:26:00.000+03:00

Käesolevaga kuulutan välja omadussõnade võistluse! Pange siia kirja võimalikult mõnusaid omadussõnu, mida kasutada kommentaarides. Eelistatud on kiitvad omadussõnad. Samas oleks põnev lugeda ka huvitavaid halvustavaid omadussõnu:P Teeme nii, et "lahe, ilus, kena, suurepärane" arvesse ei lähe. Auhinnaks on 2 tokki minu poolt valitud lõnga. Auhinna saaja LOOSIN välja kõigi osalejate seast. Või õigemini lasen poistel loosida, see pakub neile kindlasti lõbu :) Loosimine toimub järgmisel nädalal. Lisa: kuigi see võistlus on eelkõige mõeldud kasutavate sõnade hulga suurendamiseks, võib siiski lisada ka sõnu, mis juba öeldud. Et kõik saaksid võistlusest osa võtta. Keelatud ei ole ka abivahendid, nagu näiteks ÕS, Võõrsõnastik või Veski või Saagpaku raamatud. Ka võib lisada oma väljamõeldud sõnu. Sel juhul lisada palun seletus.

2006-10-03T23:49:00.000+03:00

Tänane päev möödus õmblemise tähe all. Arvuti sõitis päevaks oma tegeliku omanikuga Tlnasse koolitusele ja nii veetsin arvutivaba päeva kasulikult. Õmblesin pluusi. Nii nagu Ematehnik teeb. Kuna ma oma Burdadest sobivat raglaanilõiget ei leidnud, aga mõte oli just raglaani teha, siis otsisin ühe vana T-särgi. Lõikasin tükkideks. Ja lõikasin nende tükkide järgi kangast särgi välja. Väga mõnus ja kiire on nii teha. Õmblesin särgi kokku, aga täna ei lõpetanud. Nüüd jääb ilmselt ta veidikeseks seisma. Sest õlgadest sai pisut liibuv (aga mitte väike!) ja kaelaauk tuleb ka suuremaks teha. Aga ma mõtlen veel selle üle. Siis lõpetasin ammu pooleli oleva tekikoti ära. Iga eelmine kord kui kotti õmblesin, läks masin rikki. Täna õnnestus. Õmblesin ka Selveri laadapäevadelt ostetud padjale paksema mööbliriidest püüri. Et sagedasti pesta saaks. Kutid mängivad pidevalt padjasõda või on neil vaja telki ehitada või pesa teha. Magamispatjadest kipub poiste kasvades väheks jääma. Õhtul pidutsesime kudumissõltlastega. Korrektsem oleks küll öelda käsitöösõltlastega. Aasta tunnen ma neid inimesi. Iga nädal olen nendega paar tundi veetnud, nende peredest ja rõõmudest/muredest jutte kuulanud. Tundub, et ma nagu tunneks neid. Aga samas ju ei tunne ka. Sest kõigil on elu ka väljaspool kooskäimist. Olen mõelnud viimasel ajal nende inimeste peale, kelle ühte külge ma blogide ja foorumite kaudu tunnen. Et millised nad tegelikult on. Mõnes olen pettunud. Et kui mingites kommentaarides kumab läbi tegelik inimene. See pool inimesest, kes nähvab, üldistab, halvustab. (ei, teist see keegi ei ole:) ). Mõnest tuttavamast ootan, et ta tunneks rohkem huvi. Kui ma nüüd aus olen, siis rõõmustab mind iga siinne kommentaar. Endast mõtlen ka. Et ma võtan sõna. Aga mulle meeldib. Asja eest kiita, õlale patsutada ja lihtsalt oma kohalolekust märku anda. Et inimene teaks, et teda märgatakse. See olemise küsimus. Et virtuaalelus oled keegi teine või parem või jääb kusagil väheks. Tunnustuse ja kuuluvuse vajadus. Miks siis mitte märgata seda inimest. Seda on ju ka vaja. Kui inimene juba sulle silma jääb, siis on ta seda väärt.

Pisut vaatamist

2006-10-02T15:03:00.000+03:00

Rumalad linnud Varjatud pildid

2006-10-02T12:48:00.000+03:00

Meeleolu

2006-10-01T14:41:00.000+03:00

Paremat kätt kruusakattega tänav on minu kodutänav. Juba 11 aastat. Minu mees elab siin juba 33 aastat. Mehevend aga 31 aastat. Tema isa ja lelled elavad sellel tänaval 57 ja rohkem aastat. Iga mees oma sünnist alates. Igaühel on oma kodu. Keegi meestest pole oma sünnikodust kolinud kaugemale kui paarkümmend meetrit. Paiksed inimesed.

2006-09-30T15:50:00.000+03:00

Lõpuks ostsin Salasõbrale lõnga ära. Kaalusin nädalakese neid võimalusi ja variante. Tuulasin netis ja ajakirjades. Ütleme nii, et on otsustatud:) Pildi lõngadest panen ka. Aga jälgede segamisest panen siia lihtsalt oma viimase aja lõngasaagi;) Muudest asjadest juhtus see, et J jäi haigeks. Miski kõhutõbi öökimisega. Ei midagi rõõmustavat. Õnneks on J juba üsna suur ja saab kenasti selliste asjadega hakkama. Rõõmustasin teda poest tulles uute mootorratastega ja Muumi ajakirjaga. Ajakirjaga on nüüd see tore asi, et koomikseid talle enam ettelugema ei pea. Ainult, et K jääb ka tõenäoliselt haigeks. Nagu see ikka käib. Ja tema on ju väiksem sell:S Üllatuslikult möödus september ilma suuremate haigestumisteta. K oli natuke köhas-nohus, aga sellist toas istumist vaja ei olnud. Ja J ei olnud haige.

2006-09-29T17:53:00.000+03:00

Meie kohtumine vanakraamipoes oli ootamatu. Aga ilma temata ma ei lahkunud. Mees oli muidugi vähe üllatunud kui ma äkki meie koli täis auto kõrval tooliga seisin. Aga ta on minu veidrustega juba harjunud. Kogu tee hoidsin tooli õrnalt süles. See tool on minu oma juba umbes aasta. Siiani oli ta ruumipuudusel ema ja isa juures maapaos. Nüüd tõime ta linna ära.

2006-09-29T17:37:00.000+03:00

Kui ma Ing. blogis esimest korda Kiri rätikut nägin, siis ma otsustasin ei pean endale ka sellise tegema. Tegingi. Mõnede asjadega lihtsalt on nii, et peab tegema. Must eesti villane. Vardad nr 3, kaal 250gr.

2006-09-28T13:27:00.001+03:00

Kurk on valus. Mitu tundi järjest rääkida on üsna karm. Asi hakkab paika loksuma. Kuigi alati tuleb direktor sööklasse minu korrapidamise ajal just siis kui lapsed on sel ainukesel hetkel kihevil või tormamavad uksest välja või proovin kedagi veenda, et ta leiva-saiaga koridori ei läheks. See on ka naljakas, et lapsed "tere" ei ütle. Need kellele tunde olen andnud, nemad ütlevad. Aga teised mitte. Et pole nagu seda kultuuri. Siinkohal tuleb meelde tuttava tuttav, kes õpetas oma lapsele, et ta ei pea inimesi teretama kui ta ei taha. Minu tuttav oli just nende naabriks kolinud ja ütles visa järjekindlusega tüdrukule "tere". Ja tüdrukul (nii 7-8aastat vana) oli tükk tegemist, et talle mitte vastu "tere" öelda. Tegelikult mulle meeldib kui "tere" öeldakse. Viisakus ei maksa midagi.

2006-09-27T19:32:00.000+03:00

Käesoleva postitusega tervitan ma V2ikekassi eduka teleesinemise puhul. Lisa pildi kohta saab vaadata siit.

2006-09-26T10:03:00.001+03:00

Soe kingitus salasõbrale on nüüd alanud. Sain sõbra ankeedi kätte. Vedas. Ehk inimene on oma bloogis/ankeedis kenasti lahti kirjutanud, mis talle meeldib ja tema bloogi olen ka varem lugenud ehk nullist alustama ei pea:) Nüüd pean nuputama. Et kas minna kindla peale välja või üllatada vähese ekstravagantsusega. Mõneti on vagantsused ju toredad. Et ise nii ei teeks või kes teab. Kindla peale minek on aga äkki saajale südamelähedasem ja leiab rohkem kasutust. Siis on veel eelistuste osas ka mõtteid. Et kas teha nii või naa. Et millist käsitööliiki kasutada. Ja materjali. Ja tegelikult tahaks juba asja posti panna, et saaja reaktsiooni näha. Mind haaras ka mure, et äkki ma ei tee piisavalt korralikult. Enda jaoks teed ikka nii nagu ise teed, aga teise jaoks... Oijah. Keegi sai kindlasti ka minu ankeedi. Ja äkki ta ei tunne mind. Mõtlesin, et panin oma eelistused nii nagu panin. Tegelikult on kõik eelistused võrdsed. Et pole vahet kas sall, kindad või sokid. Või hoopis randmesoojendajad. Aet juba luges oma garderoobi üles. Minu ülerõivad on kõik mustad (nii mantel kui jope). Alarõivad on ka suures osas mustad. Aga mulle meeldivad ka erksamad lisandid või siis klassika või siis "kiiksuga". Punaseid riideid on ka natuke ja rohelisi. Olen ümaramat sorti naisterahvas, kui see oluline peaks olema. Mitte just pikk, tänapäeval pigem lühike (168cm). Praegu tumedama pruuni peaga. Aga muidu blond või punapea (selline hennapunane või kastanpruun, mitte lillakaspunane). Sõrmuseid ei kanna. Isegi abielusõrmus on karbis. Mida veel. Soojad, pehmed asjad meeldivad. Jalad külmetavad tihti, sest meie korteris on põrand jahe. Külmemal talvel armastan soojade sokkidega magada. Siis meeldib mulle lugeda ja kududa voodis enne magamaminekut soe asi ümber. Tegin endale Kiri rätiku mustast villasest lõngast. Pärast viimistlemist eksponeerin. Mulle meeldivad: Tšehhovi-aegne vene mõisaromantika (pikad pitskindad, õlasallid, nalivka ja kirjandus), punk, kunstiinimesteasjad (ehk siis kiiksud kiiksude pärast), pisut meeldib gooti, eesti folkloor (nt kaheksakand ja muud märgid) ja üldse eesti asjad. Samas ruunid/hieroglüüfid mulle enda küljes ei meeldi - nende tähendus on mulle võõras. Värvide soojad toonid meeldivad. Rohelise, sinise ja kollase külmad toonid ei meeldi eriti. Kui just, siis mingis sobivas koosluses. Sügava tooniga lilla meeldib. Nii palju siis minust.

2006-09-24T23:32:00.000+03:00

Teate küll neid unenägusid, kus kartulid silme ees virvendavad või sind enda alla matta ähvardavad? Sellepärast, et päeval sai palju kartuleid korjatud. Nii see sel aastal ei olnud.

2006-09-20T16:56:00.000+03:00

2006-09-20T09:42:00.000+03:00

Hommik polnud õieti veel alanudki, kui meie pere postkasti maandus Kesknädal. See pole lihtsalt ajaleht. See pole ka lihtsalt ajupesu. Sinu aju võetakse jõhkralt koljust ja pannakse kaussi ligunema. Seejärel pestakse kaks korda pesumasinas, tsentrifuugitakse täiskiirusel ja kuivatatakse kunstlikult. Ja nii veel kaks korda.